Maja, milles PolygonTeater oma «Maja» lavastab, on suurejooneline. Varakevadises õhtupimeduses Laitse Graniitvillasse jõudmine pole naljaasi, aga juba end istuma sättides ja pilguga interjööri mööda ekseldes on tunda täiesti omapärast kohaspetsiifilist tunnet, millest «Maja» ja näitlejad ilmselgelt inspiratsiooni ja energiat ammutavad. Istumagi on vaatajad sätitud kahele poole keskpõrandat, millest näitlejate saabudes lava moodustub. Nõnda on toimuv kõik haaratavas kauguses, peaaegu peopesal, ja ilmne on, et füüsiline lähedus võiks julgustada ka suuremale kaasaelamisele.
Tellijale
Näitlejad saavad end välja elada ja vaatajale antakse midagi kaasa ka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.