/nginx/o/2012/02/29/989072t1hc1da.jpg)
Maanteeamet teatas riigikontrolli kriitilist auditit kommenteerides, et riigimaanteede hooldus on tagatud vastavalt kehtivatele nõuetele.
Maanteeamet: tagame riigimaanteede nõuetekohase seisukorra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigimaanteede seisukorra tagamisega on maanteeamet üldiselt toime tulnud,» selgitas ameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein. «Muidugi on probleeme, millest oleme teadlikud ja millele audit ka tähelepanu juhib.»
Tõnsteini sõnul on amet siiski suutnud tagada olemasolevate vahendite piires rahuldava sõidetavuse Eesti riigimaanteedel ning riik ei saa tänaste rahaliste võimaluste juures avalikkusele põhjendamatuid lubadusi jagada.
Amet leiab, et riigikontroll on oma auditis jätnud tähelepanuta mitmed olulised momendid, millele maanteeamet on korduvalt tähelepanu juhtinud, mistõttu on mitmed seal tehtud järeldused maanteeameti hinnangul ekslikud.
«Maanteeamet ei eita, et riigikontrolli auditis viidatud valdkondades esineb probleeme, kuid me tegeleme nendega ja seda olemasolevate vahendite piires,» rääkis Tõnstein. «Näiteks talihooldest rääkides on meie eesmärk eelkõige tagada kehtestatud teeseisundi saavutamine, mitte eraettevõtjatest hooldajate kõigi tegevuste visuaalne jälgimine, mis pole olemasolevate ressursside juures mõeldav ega ka arvatavasti mõistlik.»
Ta jätkas, et hooldelepingute pikkus on kuni kaheksa aastat ja nende pikaajalisuse üks eesmärke on anda ettevõtjale võimalus investeerida uusimasse tehnikasse, mille soetamine paariks-kolmeks aastaks käiks firmadele üle jõu.
«Samas toovad pikad lepingud esile ka lepingutingimuste muutmise kohmakuse, kuna kõike võimalikke probleeme pole nende sõlmimisel võimalik ette näha,» möönis Tõnstein. Tema sõnul võib iga sekkumine riigihanke kaudu sõlmitud lepingusse viia teenuse katkestamiseni või selle lepingu olulise kallinemiseni.
Tõnstein tõi välja, et Eestis hakati teehoolet ettevõtetelt tellima alles kümmekond aastat tagasi, mis on üsna lühike aeg. «Tänaseks on paljud kitsaskohad välja tulnud ja ka juba likvideeritud. Samas lubab senine praktika hinnata teehoolde korralduse põhimõtted õigeks. Ka teekasutajate hulgas läbiviidud küsitlused näitavad, et enamik liiklejaid peab riigimaanteede seisundit heaks või väga heaks,» rääkis ta.
Lõpetuseks tõi maanteeameti juht välja, et hooldekulud teekilomeetri kohta on Eestis tunduvalt väiksemad kui Soomes (+68 protsenti) ja Lätis (+93 protsenti).