Riigikogu erakorraline istungjärk lõppes kvoorumi puudumisel

Riigikogus jätkus esmaspäeval, 13. juunil peretoetuste seaduse eelnõu teine lugemine. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi kolmapäeval ettepaneku kutsuda täna kella 9 kokku erakorraline istung, et menetleda teisel lugemisel Isamaa algatatud seaduseelnõu, mis langetaks Eestis diisli- ja bensiiniaktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemeni. 

Erakorralisel istungjärgul on riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole riigikogu koosseisust ehk vähemalt 51 riigikogu liiget. Tänase istungjärgu alguses registreerus kohale aga vaid 25 saadikut. Seega lõppes istungjärk kvoorumi puudumisel.

Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et nende erakond arutelul ei osale. 

Ka sotsiaaldemokraadid ei võta sellest erakorralisest istungist osa, kuna peavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmist oluliselt tõhusamaks inflatsiooni leevendamise meetmeks, kui seda oleks kütuseaktsiisi langetamine. 

«Kütuseaktsiisi alandamisel ei pruugi inimeste rahakotile mõju olla. Selgeks ohu märgiks on Saksamaa näide, kus aktsiisilangetuse efekt kadus kiiresti ja kütuste hinnad on sama kallid kui enne,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Rekordiliselt kõrgele kerkinud hinnad löövad Läänemetsa sõnul praegu valusalt väikest ja keskmist palka teenivaid inimesi. «Just nende ja nende perede toimetuleku parandamisele on suunatud sotsiaaldemokraatide ettepanekud. Taotleme koalitsiooniläbirääkimistel maksuvaba miinimumi tõstmist 800 euroni, mis suurendab väikesepalgaliste ja ka keskmise palgaga inimeste sissetulekut aastas 720–1320 euro võrra,» rääkis Läänemets.

Tema sõnul vajab Eesti maksusüsteemi hädasti õiglasemaks muutmiseks, sest praegu lasub ebaõiglaselt suur maksukoormus just väikese ja keskmise sissetulekuga inimestel. «Tulumaksuvaba miinimumi kerkimine peaks käima käsikäes alampalga kasvuga. Sotsiaaldemokraadid toetavad miinimumpalga tõusmist 800 euroni,» lisas Läänemets.

«Mitmed riigid on erakordselt kõrge inflatsiooni tingimustes oma inimestele appi tulnud. Viimati lugesime uudist Läti valitsuse kinnitatud meetme kohta. Eesti riik ei saa toimuvat pealt vaadata. Riigil on võimalus inimestele ja ettevõtetele appi tulla aktsiiside langetamisega. Me ei saa ka lasta tekkida olukorral, kus meie inimesed hakkavad käima massiliselt lõunanaabrite juures tankimas,» ütles riigikogu liige Taavi Aas (KE).

Aasa sõnul on aktsiisilangetusele riigikogus lai toetus ja Keskerakonna fraktsioon on valmis eelnõu ka enne jaanipäeva vastu võtma. 

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse alates 1. augustist ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.