FOTOD ⟩ Eesti kaitseväelased jõudsid Malist tagasi koju

Ligi kuus kuud Malis Gao baasis teeninud Eesti kaitseväe kontingendi põhikoosseis jõudis neljapäeva varahommikul tagasi Eestisse. Sellega lõppes Eesti panus Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane.

Eesti kontingendi vanema major Rauno Vahimetsa sõnul on kaitseväes kõige olulisemaks üksusele püstitatud ülesande täitmine.

«Kõik kontingendile määratud ülesanded said eeskujulikult täidetud ning selle tulemusena on üksustele tunnustust avaldanud ka Prantsusmaa kaitseväe juhataja. Näitamaks prantsuse pataljoni usaldust Eesti jalaväerühma suutlikusse, püstitati rühmale vastutusrikkaid ülesandeid, mis näitas, et oleme prantslaste jaoks tugev liitlane,» ütles major Rauno Vahimets.

«Koju jõudnud jalaväerühma üheks suurimaks saavutuseks võib pidada mässuliste kaudtulepositsiooni avastamist, millega tõenäoliselt hoiti ära järjekordne miinipildujarünnak Gao baasi vastu. Olen rahul kontingendi kõigi üksuste tegevusega ja tänan kontingenti eeskujuliku teenistuse eest,» lisas major Vahimets.

Eesti panus Prantsusmaa juhitud koalitsioonis keskendus Mali relvajõudude operatsioonialasele väljaõpetamisele ning seeläbi nende võimekuse tõstmisele, et Mali suudaks oma territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda. Selle võimaldamiseks panustasid eestlased nii Mali relvajõudude väljaõpetamisse kui ka liitlaste tegevuse tugipunktiks olnud Gao baasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamisse.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abeli sõnul oli Eesti esimene riik, mis liitus operatsiooniga Barkhane ja selle sihtüksuse Takubaga. «Eesti panustamine on oluliselt tugevdanud Eesti liitlassuhteid Euroopa Liidu sõjaliselt võimekaima riigi Prantsusmaaga, kellest on saanud Eesti üks olulisemaid strateegilisi partnereid,» lausus Abel.

«Eesti kaitseväelased tulid enda ülesandega väga hästi toime ning eestlaste väljaõpetatavate üksuste oskused paranesid silmnähtavalt,» kinnitas asekantsler, kelle sõnul kuni esimeste liitlaste baaside sulgemiseni 2021. aasta sügisel suutsid Prantsusmaa ja Eesti väed oma peamisel tegutsemisalal Põhja-Malis hoida julgeolekuolukorda stabiilsena.

Eesti panustas operatsiooni Barkhane ja sihtüksusesse Takuba jalaväerühma, toetuselemendi, staabiohvitseridega ning eriväelastega, mille raames teenis Malis samaaegselt ligi 70 kaitseväelast. Kokku osales operatsioonil Barkhane 11 jalaväerühma ehk ligi 450 Scoutspataljoni tegevväelast. Erineva taseme juhtimiskogemuse sõjalisel operatsioonil said kokku üle 20 Scoutspataljoni ohvitseri ja rohkem kui 50 allohvitseri.

Jalaväerühma ülesanneteks olid baasikaitse, baasi lähiümbruses patrullimine ja kiirreageerimine ohuolukordades. Erioperaatorite ülesanneteks olid nõustamine, taktikaline väljaõpe ning Mali relvajõudude toetamine ühistel operatsioonidel.

Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane eesmärk oli toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust relvastatud terroristlike rühmituste vastu. Operatsioon Barkhane algas 1. augustil 2014. aastal.