Laanet NATO kaitseministrite kohtumisel: me ei saa välistada Venemaa rünnakut NATO liitlaste vastu

Kaitseminister Kalle Laanet.  Foto Mihkel Maripuu, Postimees FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel arutati täna alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist ja ühisrahastust. Kohtumise kesksed teemad olid Venemaa sõda Ukraina vastu ning ettevalmistused Madridi tippkohtumiseks.

«Venemaa eesmärgid Euroopa suunas on üheselt selged. Me ei saa välistada Venemaa rünnakut NATO liitlaste vastu, mistõttu peame NATO liikmesriikidena olema selleks valmis. Ainult usutav heidutus tagab kindlustunde ja selleks on vaja tugevamat kaitsehoiakut NATO idatiival,» ütles kaitseminister Kalle Laanet (RE) kohtumisel.

Balti riigid on ühiselt esitanud kaitsehoiaku tõstmiseks konkreetse ettepaneku. «Meie ettepanek on, et igas Balti riigis võiks olla alaliselt kohal sõjaline juhtimisüksus koos lahinguvalmiduses üksuste ja täiendavate võimetega. See tagaks vajadusel diviisisuuruse väe juhtimise ning maa-, õhu- ja meredomeenides sõjaliste efektide saavutamise,» selgitas Laanet.

«Lisaks on vaja eelpaigutatud relvastust ja varustust võimalikele Eestisse tulevatele kõrgemas valmiduses tugevdusüksustele. Madridi tippkohtumiselt loodame selgeid otsuseid, mis selle poole viiks,» märkis ta.

Kaitseministrid arutasid ka NATO ühisrahastuse suurendamist ja liikmesriikide koormajagamist. «Erinevate kriiside kiuste on vaja, et iga NATO liikmesriik panustaks 2% eelarvest riigikaitsesse – see peab olema minimaalne baastase, mille Eesti on juba praegu oluliselt ületanud ning aastaks 2024 on see 2,6%,» märkis Laanet.

«Ühisrahastust on vaja tõsta selleks, et saaksime lahendada muutunud julgeolekuolukorra väljakutseid – Eesti puhul tähendaks see näiteks tugevdusvägede vastuvõtuvõime suurendamist,» lisas ta.

Kohtumise esimesel päeval arutati USA kokkukutsutud formaadis Ukrainale sõjalise abi andmist. «Pea 50 osalenud riigi seas ümber laua valitses ühtsus – Ukrainat peab toetama igal võimalikul viisil, et ta saaks taastada oma territoriaalse terviklikkuse. Oli hea kuulda uutest abisaadetistest Ukrainasse. Sõjaline abi relvade ja moona näol peab olema kiire ja järjepidev. Sõja lõpptulemuse jaoks on sellel määrav tähtsus,» lisas Laanet.

Kaitseminister Laanet kohtus kahepoolselt ka Saksa kaitseministri Christine Lambrechtiga, et tänada Saksamaad eestvedamise eest NATO idatiiva tugevdamisel. Lisaks toimus tutvumiskohtumine Prantsusmaa uue kaitseministri Sebastien Lecornu'ga, kus Laanet tutvustas tugevdatud kaitsehoiaku vaateid idatiiva seisukohast ning tänas prantsuse üksuste püsiva kohalolu eest Eestis.

Reedel on kavas kolme Balti riigi kaitseministrite kohtumine USA kaitseministri Lloyd Austiniga.