/nginx/o/2011/05/26/598486t1h029a.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus täna Zagrebis Horvaatia presidendi Ivo Josipoviciga, kohtumisel keskenduti kaasaegse tehnoloogia kasutamisele riigivalitsemisel.
Ergma rääkis Horvaatia riigipeaga kaasaegse tehnoloogia kasutamisest riigivalitsemisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Horvaatia riigipea meenutas oma külaskäiku Eestisse 2011. aasta mais ja saadud ideid e-valitsuse praktika kasutamiseks Horvaatias, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Iseäranis tõi Josipovic esile elektroonilise juurdepääsu kindlustamist seadustele ja õigusaktidele, samuti erinevatele registritele (elanikkonna registrid, kinnisturegistrid jm).
Ergma tõi kohtumisel välja uusi võimalusi, mida lisab kahepoolsetesse suhetesse partnerlus Euroopa Liidus. «Eesti ja Horvaatia kahepoolne koostöö, sealhulgas majandusvallas, on veel kaugel potentsiaalist. Peame aktiivsemalt kasutama olemasolevaid sidemeid, sealhulgas parlamentidevahelisi, ärgitamaks praktilist koostööd,» märkis riigikogu esimees.
Vestlusel Horvaatia parlamendi spiikri Boris Špremiga õnnitles riigikogu esimees Horvaatiat läbirääkimiste eduka lõpuleviimise puhul ja väljendas rahulolu, et ELi riigid saavad peagi enda hulgas uut partnerit tervitada
«Eesti jätkab selgelt ja põhimõtteliselt Euroopa Liidu laienemise toetamist. See on parim tee demokraatlike väärtuste, meie ühisväärtuste areaali laiendamiseks. Lähiajalugu kinnitab: Euroopa Liidu laienemine on olnud edulugu. Horvaatia edukalt lõpule viidud läbirääkimised on järjekordne eduloo peatükk nii Euroopa Liidule kui ka Horvaatiale,» rõhutas Ergma.
Riigikogu esimees tõi eraldi välja vajaduse suhtuda vastutustundlikult kokkulepete täitmisesse, mis on ühiselt ELis vastu võetud. «Paljud tänased probleemid Euroopa Liidus, eeskätt rahandusasjades, pärinevad just endale võetud kohustuste eiramisest.»
Horvaatia parlamendijuht ja komisjonide esindajad avaldasid kohtumistel Eestile tänu toetuse eest ELiga läbirääkimistel. Iseäranis huvi tundsid nad Eesti kogemuse vastu vajalike reformide läbiviimisel vahetult enne ja pärast liitumist – Horvaatial on osa reformiteed veel läbimata. Kahepoolsetes suhetes väljendasid Horvaatia esindajad sügavamat huvi koostöö vastu teaduse, infotehnoloogia, merelaevanduse ja kalanduse vallas. Nende kinnitusel suhtutakse tõsiselt laienenud vastutusse, mis kaasneb ELiga liitumisel. ELi liikmelisus kasvatab Horvaatia tähendust regionaalse koostöö initsiaatorina. Kinnitati, et regionaalsed kahepoolseid probleeme ELi kaasa ei võeta.
Riigikogu delegatsioonil, kuhu peale Ergma kuuluvad veel Peep Aru, Kaia Iva, Jaan Õunapuu, Rainer Vakra ja Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul olid kohtumised ka Horvaatia asepeaministri Radimir Cacici, parlamendi väliskomisjoni ja Euroopa Integratsiooni komisjoniga. Kohtumisel Horvaatia Teaduste Akadeemias arutati teaduskoostöö võimalusi. Külastati ka Zaprešici linna.
Tegemist on Eesti seadusandliku kogu esindajate esimese visiidiga, mida Horvaatia parlament võõrustab pärast Euroopa Liidu ja Horvaatia vahelise ühinemislepingu allakirjutamist eelmise aasta detsembris ja aasta lõpus toimunud üldvalimisi.