Juri Lotman tõi Tartusse taas kümneid sõpru

Pärast ülesvõtet Juri Lotmani büsti juures sattus Peterburi ülikooli professor Tatjana Tšernigovskaja Tartu Ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel elavasse lühivestlusse Armeenia kirjandusteadlase, semiootiku ja tõlkija Suren Zoljaniga. Foto: Sille Annuk

Peterburi ülikooli professor Tatjana Tšernigovskaja kasutas Juri Lotmani 90. sünniaastapäevaks avatud näitusel võimalust, et lasta end kuulsa semiootiku, kirjandusteadlase ja kulturoloogi büsti juures pildistada.

«Meeletu kuju, võimas persoon,» ei püüdnud Tšernigovskaja Lotmani fenomeni kirjeldades tagasihoidlikuks jääda. «Ta oli teadlasena ühtaegu väga laia haardega ja samas sügav. Võib julgelt öelda, et temale tuginevad praegu miljonid teadlased üle maailma.»

Tšernigovskaja pakkus, et on Tartus sajandat korda, vihjates, et neid Eestis käimisi pole tegelikult võimalik kokku lugeda.

Tihedaim Vene-Eesti reiside periood jäi Tšernigovskajal, kelle uurimisvaldkonnad on olnud lingvistika, psühholoogia ja neurofüsioloogia, eelmise sajandi kaheksakümnendaisse – Lotmani semiootikaseminaride kuldaega.

Esindatud 21 riiki

Eile möödunud Juri Lot-mani 90. sünniaastapäevaks õnnestus Tartu Ülikoolil kutsuda neli päeva vältavale kongressile «Kultuuri mitmekeelsus» üle 130 teadlase 21 riigist.

Avaettekande jõudsid eile ülikooli aulas pidada Vene riikliku humanitaarülikooli professor Boriss Uspenski ning Bologna ülikooli professor Margherita de Michiel. Samas kuulutati välja Lotmani stipendiumi vastsed laureaadid: Boriss Uspenski pojapoeg, TÜ vene kirjanduse doktorant Pavel Uspenski ning TÜ semiootikaosakonna doktorant Remo Gramigna.

Et reede õhtuks oleks võimalik pidada veel 130 ettekannet ning üle 30 arutelu, on Lossi 3 ja Jakobi 2 õppehooneis samal ajal pidevalt hõivatud neli loenguruumi.

TÜ kultuurisemiootika professor Peeter Torop ütles, et võrreldava mahuga kongress oli ka kümme aastat tagasi, Juri Lotmani 80. sünniaastapäeval.

Torop arvas, et järgmised üritused tulevad juba väiksemad, vene filoloogidel talvine ja semiootikuil suvine, et külalised ei peaks end põnevate ettekannete vahel valides peaaegu lõhki rebima.

Teine mälestustahvel

Tartu Ülikooli raamatukogus eile hommikul avatud näitus kannab nime «Lotmani koolkond tänapäeval». Selle koostasid Jelena Ivanova ja Signe Bachmann.

Näituse avamise järel viidi kõik soovijad Juri Lotmani ja tema kirjandusteadlasest abikaasa Zara Mintsi kalmule, nende kauase kodumaja Veski 63 seinal avati mõlemale mälestustahvel.

Alates 2009. aastast on mälestustahvliga tähistatud ka Lotmani viimane elupaik, Laulupeo puiestee 7 maja.

Arvamus