Erikomisjon hakkab juhuvalemiga kontrollima KOV-idesse valitute huvideklaratsioone

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Riina Sikkut. Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kontrollib tänavu juhuvalimiga saja esimest korda kohalikesse volikogudesse valitud ametiisiku huvide deklaratsioone, vahendab parlamendi pressiteenistus.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Riina Sikkuti (SDE) sõnul otsustas erikomisjon tänavu kontrollida saja esimest aastat kohaliku omavalitsuse juhtimises osaleva ametiisiku huvide deklaratsioone ning peale selle erikomisjoni liikmete ja veel kümne Riigikogu liikme deklaratsioone.

«Kontrollitavate riigikogu liikmete ja 2022. aastal esimest korda oma huvid deklareerinud kohalike omavalitsuste esindajate leidmiseks koostame juhuvalimi. Kontrollitavad ei pea kartma, huvide deklaratsiooni abil ei otsita süütõendeid korruptsiooni kohta, vaid see on eelkõige enesekontrolli meede,» sõnas Sikkut.

Erikomisjoni aseesimees Valdo Randpere (RE) märkis, et deklaratsioonid on avalikud, mis tähendab, et neil on distsiplineeriv mõju, küll aga nentis ta, et kahjuks tuleb neid kontrollida käsitsi.

«Oluline oleks jälgida deklareeritud andmete dünaamikat, see tähendab võrrelda aastate lõikes muutusi. Hoolimata komisjoni korduvatest sellekohastest ettepanekutest rahandusministeeriumile, justiitsministeeriumile ning maksu- ja tolliametile ei ole niisugune automatiseeritud kontroll tänapäeval võimalik,» tõdes ta.

Ühtlasi kontrollib komisjon, kas kõik, kes huvide deklaratsiooni esitama peavad, on seda teinud. Kui huvide deklareerimise kohustus on täidetud alla 90 protsendi kohaliku omavalitsuse deklarantidest, juhib komisjon kohustuse täitmise vajalikkusele tähelepanu.

Tänase seisuga on huvide deklaratsioon esitamata kolmel Riigikogu liikmel, kelleks on Eerik-Niiles Kross (RE), Tarmo Kruusimäe (Isamaa) ja Mihhail Korb (KE). Huvide deklareerimise tähtaeg on korruptsioonivastase seaduse kohaselt 31. mai või neli kuud arvates deklareerimise kohustusega ametisse asumisest.

2019. aastal kontrollis komisjon riigikogu ja valitsuse liikmete, 2020. aastal riigikogu liikmete, 2021. aastal riigikogu uute liikmete ja korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud muudatusega huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste nõunike huvide deklaratsioone.

Korruptsioonivastase seaduse järgi on erikomisjonil ainuõigus kontrollida selliste kõrgemate ametiisikute huvide deklaratsioone nagu president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, samuti isik, kes täidab valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid kuni valitsuse liikme volituste lõppemiseni, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ja riigikantselei direktor. Erikomisjonil on õigus kontrollida kõiki registrile esitatud deklaratsioone.