Kiiruskaamera pildistab ka möödasõitu sooritava kiiruseületaja

Näide kiiruskaamera fotost, kui kiirust on ületanud möödasõitu tegev auto. Kiiruse ületajat markeerib valge ristkülik (parempoolsel autol). Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Rahvasuus leviv jutt, et kiiruskaamera fikseerib küll möödasõitu sooritava auto kiiruse, ent pildistab kiiruse ületamise korral hoopiski esimesel sõidureal liikluvat autot, on politsei kinnitusel linnalegend.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe kinnitas, et kiiruskaamera fikseerib kõikide sellest mööduvate sõidukite kiiruse. «Kiiruskaamera on võimeline mõõtma kuni neljal kõrvutiasetseval sõidurajal liikuvate sõidukite kiirusi, kuid foto tehakse alati kiiruseületajast. Maanteeameti paigaldatud kiirusmõõtesüsteemid töötavad põhimõttel, mille puhul on võimalik kõigi jälgimiskoridoris viibivate sõidukite fikseerimine ja nende kiiruse mõõtmine üheaegselt,» sõnas Kirsimäe Postimehele.

Tema kinnitusel jälgib mõõtesüsteem sõiduki sõidukiirust kogu mõõtealas oleku ajal ehk 75 kuni 0 meetrit kiiruskaamerast. «Sõidukiirust mõõdetakse vahemikus 50 – 20 meetrit kiiruskaamerast. Antud ajavahemiku jooksul teeb süsteem 500-700 mõõtmist.

Kirsimäe sõnul võimaldab tehnoloogia sõiduki kiirust määrata usaldusväärselt ka juhtudel, kui fotol on näha rohkem kui üks sõiduk. Sel juhul identifitseeritakse fotol selgelt ära, milline on kiirust ületav sõiduk - ükskõik, millisel sõidurajal ta sõidab. «Salvestises fikseeritud kiiruse määramine konkreetsele sõidukile tagab hinnangušablooni (valge ristkülik) korrektne asetus salvestise fotol,» ütles ta.

Fotol näidatakse lisainformatsioonina veel mõõdetud sõiduki sõidusuund kiiruskaamera suhtes, samuti see, kas kiirust ületav sõiduk oli veok või sõiduauto ning sõiduraja number kiiruskaamera poolt lugedes. «Seega mõõtmisel ei mägi rolli teiste sõidukite olemasolu või nende sõidusuund,» ütles liiklusbüroo juht.

Kirsimäe tõdes, et politseisse on laekunud nii mõnigi kaebus inimestelt, kes arvavad, et kiirust võis ületada hoopis möödasõitja, mitte tema. «Sellise sisuga kirju on 2010. ja 2011. aasta jooksul ca 100 000 trahviteate kohta esitatud 8. Seega tegemist on ühega paljudest kiiruskaameratega seotud linnalegendidest,» leidis Kirsimäe.

«Iga salvestis läbib kolmekordse kontrolli. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab vaidlustuse, edastatakse see maanteeametile, kus kontrollitakse veelkord salvestise aluseks olevat andmete töötlemise vastavust mõõteprotseduuridele,» märkis Kirsimäe, et hoiatusmenetlus toimub hoolikalt.

Lisaks märkis Kirsimäe, et kiiruskaamera välgusähvatuse taga ei pruugigi alati olla kiiruseületamine: «Kiiruskaamera lülitab end enne andmete edastamist korraks välja. Selline lülitamine toimub kaheksa korda ööpäevas.»