Kohus tunnistas endise kohtutäituri süüdi omastamises ja toimingupiirangu rikkumises

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja. Foto: Arvet Mägi

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja tänase kohtuotsusega tunnistas kohus endise kohtutäituri Kersti Vilbo (45) süüdi omastamises ja toimingupiirangu rikkumises.

Kohus mõistis talle liitkaristuseks viis aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud kuus kuud ja kuus päeva.

Vilbole mõistetud karistus jääb tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui naine ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle sätestatud kontrollnõudeid.

Vilbo on kohustatud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju hiljemalt 19. maiks 2027.

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja mulli 19. oktoobri määrusega, millega seati süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 96 428 eurot Kersti Vilbole kuuluvale kinnistule, jääb kehtima kuni Vilbole pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni.

Kohus mõistis Kersti Vilbolt välja riigituludesse menetluskuluna 981 eurot sundraha.

Süüdistuse järgi jättis Kersti Vilbo 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta kevadeni sissenõudjatele edasi kand¬mata võlgnikelt saadud ligi 58 000 eurot. Samuti jättis ta ühele võlgnikule tagastamata ligi 1000 eurot, mis jäi üle pärast võlgniku vastu olnud nõuete rahuldamist.

Kohtuotsus on jõustumata.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Alan Rüütli kommentaar

Süüdistuse järgi omastas kohtutäiturina töötanud Kersti Vilbo enda väljaminekute ja kulude katteks võlgnike varasid. Sisuliselt ajas ta sassi enda varad ja riigi poolt temale usaldatud võlgnike varad ning paraku kuritarvitas seda usaldust oma isiklike kohustuste täitmiseks. Ka Vinni vallavalitsuse juristina jätkas ta tema hoole alla usaldatud vara omastamist ning pani toime ka toimingupiirangu rikkumise ehk korruptsioonikuriteo.

Riigiametnikel on tööst tulenevalt ligipääs riigi ja inimeste varale, mida tuleb kasutada ausalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Inimestel peab olema võimalik usaldada riiki ja riigi nimel tegutsevaid ametnikke. Ametnike tegevus peab olema läbipaistev ja sellised rikkumised jätavad jälgi, mis varem või hiljem välja tulevad.

Praegusel juhul on selge, et rikkumised olid korduvad ja süsteemsed. Seetõttu nõustus prokuratuur kriminaalasja kokkuleppemenetluses lahendama ainult tingimusel, et karistus nende kuritegude eest saab olema võimalikult karm ehk viie aasta pikkune vangistus. Vangistuse reaalsest kandmisest pääseb süüdistatav vaid siis, kui hüvitab viie aasta pikkusel katseajal kannatanutele tekitatud kahju 120 000 eurot ega pane sel ajal toime uut kuritegu.

Vastasel juhul tuleb tal reaalset vanglakaristust kanda. Loodetavasti on see piisavalt mõjus karistus, et taastada usaldus kohtutäiturite ja ametnike vastu ning mõjutada Kersti Vilbot ja ka teisi edaspidi sellistest rikkumistest hoiduma.