Eestikeelsetes koolides kuuleb vahetundide ajal üha enam venekeelset vadistamist – kahjuks pole seni läbi mõeldud, mis saab, kui neis koolides õpib rohkem kui neljandik muukeelseid lapsi. Seetõttu varitseb oht, et eesti keelekeskkonnast saab venekeelne, nii et eesti lapsed jäävad tagaplaanile, aga vene lapsed ei oska ikkagi riigikeelt.
Lasnamäe eesti koolides võtab võimust vene keel (32)
Tallinna suurimas linnaosas Lasnamäel on alles vaid kaks eesti õppekeelega gümnaasiumi: Laagna ja Kuristiku, kus mõlemas peaaegu tuhat õpilast. Parajasti on vahetund, aga kui siginat-saginat vähemaks jääb, on Laagna gümnaasiumi juhtkond – direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal Liivia Arvisto ning Tiiu-Heli Vokksepp ning direktor Urmas Sadam – lahkelt nõus jagama rõõme ja muresid, mis eri rahvuste koos õppimisega kaasas käivad.
Muukeelsete laste teekonna eelduseks eestikeelsesse kooli on perekonna toetus ja see, et laps mõistaks, miks ta peab eesti keeles õppima, nendivad nad. «Kui kodus räägitakse vene keelt, keegi teine eesti keelt ei õpi ega räägi, siis laps ei mõista, miks ta peab üksi eesti keeles õppima,» ütleb Arvisto. «Juhul kui esimesse klassi tuuakse umbkeelne laps, kes ei saa aru ka lihtsamatest väljenditest, siis soovitame panna ta vene kooli keelekümblusklassi. Saame sellise lapse võtta oma kooli hiljem, kui ta on keeleliselt mingi põhja alla saanud.»