Keskkonnaamet Estonia vraki lekkest: on oluline igat võimalikku ohtu pidevalt seirata

Parvlaev Estonia sadamas. Foto: Ly Menov

• Soome piirivalve teatel on leke suurem kui varem täheldatud.
• Keskkonnaameti sõnul ei ole oht Eesti rannikule suur.
• Kohapeal käib parajasti vraki uurimine.

Pühapäeval tuli Soome meedia kaudu teade, et Läänemere põhjas lebav parvlaev Estonia vrakk on hakanud lekkima õli rohkem kui varem. Keskkonnaameti sõnul on oht Eesti rannikule vähene.

Soome ajakirjandus vahendas pühapäeval Soome piirivalve teadet, et parvlaeva Estonia vrakk on hakanud lekkima. Vrakist on ka varem väiksemaid lekkeid tuvastatud, kuid leke on nüüd selgelt kasvanud.

Lääne-Soome merevalve hinnangul on tõenäoliselt tegemist kerge kütteõliga, vahendas Soome Rahvusringhääling YLE. Lekkinud ainest on võetud proov asja kinnitamiseks.

Kui leke jätkub, alustatakse tõrjemeetmeid, kuid kerget kütteõli on raske tõrjuda, kuna aine aurustub kiiresti ning seguneb merre, rääkis Piirivalveamet ajalehele Iltalehti.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnas, et nemad on kuulnud vihjet, et Estonia vrakil toimuvate uuringute ajal on olnud näha vähest kütuseleket. Vrakk ise asub rahvusvahelistes vetes ja praegu on seal toimuv Soome võimude korraldada.

«Kerged naftasaadused ei ole õnneks enamasti nii ohtlikud. Nad hajuvad kergemini. Aga siiski on oluline igat võimalikku ohtu pidevalt seirata. Võimalik reostusoht kaugel asuvatele rannikutele, sealhulgas Eesti rannikule, on vähene,» ütles Vakra.

Vrakki uurivad nii Eesti Ohutusjuurdluse Keskus kui Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet, et parvlaeva dokumenteerida ja sellest 3D mudel koostada.

Teisipäeval startisid Eesti Ohutusjuurdluse Keskus ja Rootsi Õnnetuste Uurimise Amet Estonia hukupaigale, et seal läbi viia fotogramm-meetria uuring. Postimees pöördus reostuse teemal küsimustega ka Ohutusjuurdluse Keskuse poole, kuid selle juht Rene Arikas on merel ning pole jõudnud küsimustele veel vastata.

Laev, mida uuringutel kasutatakse, on Hollandi uuringulaev Vos Sweet. Sama laeva kasutati hiljuti ka parvlaeva Estonia laserskaneerimise uuringutel. Fotogramm-meetria uuringud kestavad orienteeruvalt kaks nädalat.

Uuringute eesmärk on parvlaeva Estonia vrakk fotograafiliselt dokumenteerida ning fotogramm-meetria abil koostada vrakist 3D mudel. Pärast juunis tehtavat uuringut töödeldakse saadud andmed ning fotogramm-meetria tulemused on plaanis avaldada septembris.

Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta septembri lõpus. Katastroofis hukkus 852 inimest.