T1 keskus saab järgmise aasta lõpuks täiesti uue näo

T1 keskuse juht Tarmo Hõbe (vasakul) ning arhitekt Andrus Kõresaar Foto: Mihkel Maripuu

Tallinnas Peterburi teel asuv T1 keskus investeerib hoonesse 16 miljonit eurot ning keskuse välisilmet ja juurdepääse parandavad ehitustööd algavad lähiajal.

Uue kontseptsiooni kohaselt seob keskus omavahel kaubanduse, teenused ja vaba aja veetmise võimalused. Täiesti uue sisu saab T1 kolmas korrus. «T1 on kogu Baltikumis täiesti unikaalne. Kui tavaliselt on kaubanduskeskused kahekorruselised ja valguvad mööda maapinda laiali. Meil on suured ja avarad aatriumid, neli korrust, kõrged laed. Majal on palju puudusi, aga õnneks on need kõik mõistliku aja jooksul mõistlike investeeringutega kõrvaldatavad,» lausus T1 tegevjuht Tarmo Hõbe.

Kaubandus koondub tema sõnul edaspidi keskuse kahele esimesele korrusele, kus põhirõhk on eristuva tootevalikuga outlet­kaubandusel. Keskuse kolmas korrus on mõeldud huvitegevustele, spordile ning tervise- ja iluteenustele ning see saab täiesti uue väljanägemise ja sisu. Näiteks avab seal sügisel treeningkeskuse Nikolai Novosjolovi vehklemisklubi Le Glaive. Neljas korrus jääb meelelahutusele, mis toimib juba praegu väga hästi, kuna seal asuvad Super Skypark, kino Cinamon ja populaarsed söögikohad.

T1 aatriumitesse tulevad travelaatorid ehk liikurteed, mis hõlbustavad külastajate liikumist keskuse esimese ja teise korruse vahel. Hoone raudteepoolsele küljele tuleb lisasissepääs, mis valmib septembris ning saab lõpliku kuju detsembriks. Esimese asjana rekonstrueerib T1 ka Ülemiste raudteepeatuse juures oleva raudteealuse tunneli, nii et see muutub praegusest ebameeldiva välimusega allmaakäigust kutsuvaks ja sõbralikuks ühendusteeks Ülemiste ärikvartaliga.

«See on kõige suurem mure, mille lahendamisega uus omanik esmajärjekorras tegeleb. Inimesed tahaksid sealt siia tulla, aga raudteealune tunnel on nii kole, et pigem jäetakse tulemata,» ütles KOKO arhitektide partner Andrus Kõresaar.

«Uue ilme saavad raudtee-äärne ning trammipeatuse juures olev fassaad ning seest muutub keskus valgemaks ja tänu elavatele taimedele rohelisemaks. Lisaks tekib T1 ümber viie aastaga täiesti uue kvaliteediga kaasaegne linnaruum, mida iseloomustab inimmõõtmelisus ja avatus,» rääkis Kõresaar.

Küsimusele, mida T1 eelmised omanikud valesti tegid, vastas Kõresaar: «See polnud tehtud valesti, «valesti» ei ole õige sõna. See oli tehtud väga enesekindlalt. Väga enesekindlalt loodeti, et kui maja on nii suur, siis ta mõjutab inimeste liikumisteed ja linnakasutust. Aga kui vaadata maja kuju ja seda, et kolm sissepääsu on Peterburi maanteel, ja mõelda edasi, et kuidas inimene nende sissepääsudeni jõuab, siis ta ei jõua kuidagi nendeni. Siin ei ole mingit liikumist. Inimesed ei tule üle tänava. Siin ei ole mingeid muid ärisid kõrval, et ma tuleksin ja jalutaksin siia. Jalakäija tegelikult ei jõua siia,» selgitas Kõresaar.

Ta lisas, et keskuse sissepääsud ja liikumissuunad olid loomise hetkel liiga varajased või valed. Keskuse ühes otsas olev, trammitee lähedale jääv sissepääs on tema sõnul tehtud õigesti. «Aga see on õige aastal 2027, kui Ülemiste terminal on valmis ja see on terminalile kõige lähem sissepääs. Siis see töötab väga hästi,» lausus arhitekt.

Kõik peaks valmis olema hiljemalt 2023. aasta lõpuks. «Olulised muutused, mida me saame teha üldaladel, teeme järjest ära selle aasta lõpuks. Aga kolmandal korrusel on nii suur pind, ja sinna rentnike paigutamine ning nende omavahel paika sättimine võtab kõik aega. Küsimus pole selles, kuidas seda tehniliselt teha, vaid et hea asi vajab küpsemiseks aega. Huvilisi on praegu omajagu, nüüd tuleb teha valikud. Aga see ei sega meil üldalasid muuta, koridore korda teha, aatriume ümber ehitada,» rääkis Kõresaar.