LAUPÄEVANOVELL ⟩ Imre Siil: Londilugu

Illustratsioon: Mark Antonius Puhkan FOTO: Mark Antonius Puhkan Foto: Mark Antonius Puhkan

Olgu sissejuhatuseks kohe ära öeldud, et allpool kirjeldatud vastuolulised sündmused, mille osaliseks ma tahtmatult sain, seostusid ootamatul moel meie suurepärase kunstniku Jüri Arraku mõningate iseäralike piltidega. Nägin neid kunstiteoseid ühel Harju tänava väikeses galeriis välja pandud näitusel. Kogu lugu on ausalt öelda veidi piinlik ja võib-olla ei peakski seda avalikult rääkima, aga olgu pealegi – kui juba kord alustasin, räägin ruttu ära. Igatahes lastele see lugemiseks ei kõlba, olgu ka kohe ette hoiatatud.

Algas kõik ühe bussisõidu ajal. Reisin liinibussidega üldiselt harva, kuid sedapuhku pidin jätma oma maasturi paariks päevaks parandusse, sest esisilla juurest oli hakanud kostma mingeid imelikke ja ühtlasi üpris murelikuks tegevaid helisid. Kõndisin siis lähimasse bussipeatusse, mis asus teisel pool Haabersti risti viadukti, astusin peagi ette sõitnud bussi peale ja sain ka kohe akna alla istuma. Minu ees veidi madalamal asuvatel istmetel olid kohad sisse võtnud pikkade laineliste juustega naine ja väike kena tüdrukutirts sinises kleidis – arvatavasti ema ja tütar. Nad kõnelesid loomaaiast, kust ilmselt just tuldigi.

«Kes sulle siis loomaaias kõige rohkem meeldis?» küsis ema.