INTERVJUU ⟩ Sanktsioonid toimivad, muidu Venemaa ei kiunuks

Kaupa liigub vähem, aga tööd on meeletult rohkem. Eerik Heldna ja Külli Kurvits tutvustavad Muuga sadamas tollitöö köögipoolt sanktsioonide ajastul. Foto: Mihkel Maripuu

Kas pikalt menetletud ja uhkelt kõlavad piirangud ning sanktsioonid, mis peaksid kõvasti Venemaa majanduse tiibu kärpima ja agressori sõjamasina lõplikult vaikima sundima, toimivad ikka nii, nagu me loodame ja usume? Milliste probleemidega põrkuvad meie tollitöötajad maismaapiiril, sadamates ja lennujaamas? Sellest kõigest räägivad Postimehele maksu- ja tolliameti (MTA) tolliosakonna juhataja Eerik Heldna ja tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits.

Kui palju te viimasel ajal oma töös näete-kogete, et Ukrainale kallale tunginud Venemaa (ja agressiooni toetava Valgevene) suhtes kehtestatud arvukatest sanktsioonides üritatakse pettuse ja skeemitamisega mööda minna?

Heldna: Siin tuleb sanktsioonidest n-ö mööda mineku üritused jagada kahte ossa. Ühed on konkreetsed pettused, kus mingit kaupa üritatakse näidata vale tootekoodiga või vale päritoluga. Sellised pettused pigem ei ole massilised. Palju rohkem muret tekitab sanktsioonidega kaasnevate erandite hulk. Ja siin pole sageli tegu mitte klassikalise pettusega, vaid kõikvõimalike jokk-skeemide otsimistega nende erandite tõlgendamisel.

Näiteks?

Väga hea näide on see, mis puudutab Vene lipu all sõitvate laevade keeldu siseneda Euroopa Liidu (EL) sadamatesse. Fantastiline! See meede peaks kärpima Venemaa võimsust mereriigina. Aga me kõik ju teame, et enamik suuri [kauba]laevu ei ole üldsegi oma riigi lipu all – nad on kas Panama, Libeeria või veel mõne Aafrika riigi registris. Ehk siis tegelikult juba see asjaolu võimaldab teatud jokk-skeemiga äri väga edukalt automaatselt edasi ajada. Toll paraku ei saa siin otsustada, on see hea või halb. Toll saab konstateerida fakti, et meede paraku ei toimi. Ei täida eesmärki.