Ostan ühest suure toidupoe ketist kilesse pakitult kaks imeilusat värvilist roosikimpu, lõikan kodus otsad ära ja asetan kuuma vette, nagu ka varem palju kordi teinud. Hommikul ärgates on kõik õied närtsinud ja ripuvad jõuetult varre otsas. Lähen poodi, et küsida sealselt teenindusjuhilt, milles asi. Ta kehitab õlgu ja lubab „pretensiooni” edasi anda, aga kümmet eurot muidugi tagasi ei anna. Oleks kohe tulnud, oleks ehk saanud, aga siis olid ju lilled üksteise kõrvale pakki surutult veel terved. Tegelikult on mul lilleilu luhtumisest isegi rohkem kahju kui raisatud rahast.
Lilleilu hoidmiseks on omad nipid
Või teine näide ühe teise tuntud kaubaketi kohta. Hea sõber ulatab mulle tähtpäevaks kauni lillekimbu, taas kilesse pakitult. Külaliste ees lahti võttes kukuvad kõik lehed robinal põrandale. Kolmandaks võiks pikalt rääkida lapselaste lõpupidudest, kuhu külalised suurte kimpudena erinevaid õitsejaid kokku toovad, nii et ei mahu õnnitletava sülle äragi. Ent juba järgmisel päeval tuleb neid sorteerima ja järjest ära viskama hakata – muret jagub pikemaks ajaks. Ka rõdule või koduaeda kevadel lilli valides võib alt minna, kui endal kogemusi ja teadmisi napib.
Käes on aasta suurim lillede kinkimise ja istutamise aeg. Millist küll valida ja kuidas edasi toimida, et see ilu võimalikult kaua silma rõõmustaks? Ega muud, kui tuleb küsida nõu asjatundjatelt.