Oleme harjunud, et kukeharjad on aias aukohal suve teisest poolest, kus need vapralt õitsevad hilissügiseni välja. Tegelikult võiks juba praegu lillepõõsa juures asjatada, sest kukeharja lehed sobivad hästi toorsalatitesse, suppidesse ja hautistesse. Taimelehti ja noori võrseid marineeritakse ning isegi hapendatakse.
Tellijale
Kukehari passib salati sisse
Kukehari (Sedum) on umbes 400 liigiga eri eluvormidega (ühe- ja mitmeaastased, heitlehised ja igihaljad, puhmad, poolpõõsad jne) taimede perekond paksuleheliste sugukonnast. Paksulehelised on liigiliselt enim levinud Mehhiko troopiliste alade mäestikes ja põhjaparasvöötmes. Lehed on neil lihakad, lamedad või ruljad. Õied on valged, kollased või punakad, tavaliselt viietised, mis on koondunud ebasarikaisse või kändasse. Eestis on looduslikult levinud neli liiki: harilik kukehari, valge kukehari, suur kukehari ja verev kukehari.