Kasutust lambavillast väetis hoiab isegi teod eemale

Sander Veskimeistri sõnul on lambavilla väetisena kasutamine Eesti lambakasvatajate ja ka aednike jaoks veel võõras. 2 × Tiit Efert Foto: Tiit Efert

Põlvamaal Meelva külas asuvas endises traktorijaamas valmistatakse lambavillast väetisegraanuleid, millele annavad jõu lambavillas sisalduv lanoliin ja rasv.

„Kodustes tingimustes kasutamiseks ideaalne, aga mõte iseenesest ei ole uus,” lausus Mää kaubamärki kasutava ettevõtte eestvedaja Sander Veskimeister. Kui nad oma tootega tänavu aasta alguses valmis said, tegi esimese e-poe tellimuse Pelgulinnas elav proua, kes kasutab lambavilla väetisena juba paarkümmend aastat. Tal pidi veel siiani alles olema ema käest saadud lambavilla, aga nüüd, kui ta kuulis uuest tootest, tahtis ta lambavillagraanuleid oma tubases lillepotis proovida.

Kasutamata ressurss

Samas pole see Eesti lambakasvatajate ja ka aednike jaoks seni tuttav teema. „Käisin hiljuti esinemas grupile aiandusinimesele. Uurisin, kas nad teavad lambavillaga väetamisest. Vaid üks käsi tõusis,” kirjeldas Veskimeister.

Kõige vanem publikatsi­oon, mis ta on lambavillaväetise kohta leidnud, pärineb aastast 1998. „Aga kindlasti teati sellest varemgi,” lisas ta. Enne teist maailmasõda oli Eestis üle poole miljoni lamba, aga siis kanti ka rohkem villast valmistatud riideid. Praegu on ju levinud kunstmaterjalid riiete valmistamiseks polüester ja nailon.