ANALÜÜS ⟩ Kuidas Kaja Kallasest Euroopa raudne leedi sai?

• Mõnikord avaldas Kallas Keskerakonnale survet, aga väljapoole seda eriti paista ei lastud.
• Ühe keskerakondlase hinnangul muutus koos aina kasvava reitinguga ka Kaja Kallase juhtimisstiil.
• Kallas ei vaja julgeolekuteemal nõunike abi, ukse taga on välisajakirjanike järjekord.

Veel pool aastat tagasi rääkisid poliitkommentaatorid sellest, kuidas peaminister Kaja Kallase (RE) nõrgad sõnavõtud kogu erakonna reitingut alla veavad. Täna tituleeritakse teda välismeedias Euroopa raudseks leediks, kellest – mõningate hinnangul – peaks ka maailma suurimad liidrid eeskuju võtma. Lisaks välismaisele edule on nüüd rekordkõrgustesse tõusnud ka teda peaministriks soovivate inimeste hulk. Kuidas siis nii läks?

Lihtne vastus on selline: Venemaa ründas Ukrainat ja sellega seoses tõusid esile Kaja Kallase ja Reformierakonna tugevad küljed. Tegelikult on asi hoopis nüansseeritum. Postimees suhtles enam kui kümne inimesega, kes nägid väga lähedalt Kaja Kallase metamorfoosi Euroopa raudseks leediks. Nii toetajate kui ka vastastega. Ja selgub, et mõne kõrvalseisja hinnangul muutus ka Kaja Kallas ise.

2021. aasta novembris oli Reformierakonna reiting nigel ja languse põhjust nähti just nimelt erakonna esimehe avalikes esinemistes. Tol hetkel ei osanud ilmselt keegi ette kujutada, et kuue kuu pärast pea kolmandik rahvast just Kallast peaministriks eelistab (EPLi tellitud peaministriuuring – S. P.). Või et Venemaa päriselt Ukrainat ründab.

«Aasta lõpus oli ühiskond üle kahe aasta olnud Covidi raskuse all. Tekkis frustratsioon. Inimesed üle Euroopa olid rahulolematud. See on suurimaid põhjuseid, mida ei tasu alahinnata,» kirjeldas toonase madala reitingu põhjuseid üks Kaja Kallase usaldusisikutest, kes Postimehega suhtles. Lisaks rappis inimeste usaldustunnet ka paljude jaoks ootamatult tulnud energiakriis.

Reformierakonna juhtivpoliitikute hinnangul on üheks toetuse tõusu põhjuseks kaks lihtsat inimlikku asjaolu. Nimelt vajavad inimesed juhiga harjumiseks aega. «Igal inimesel on omad harjumused, maneerid, millega rahvas harjuma peab. Rahvas harjus ka Ratase ümmarguse stiiliga. Nüüd on harjutud Kaja Kallase stiiliga,» rääkis anonüümseks jääda soovinud Reformierakonna tipppoliitik. Ja aastaga läks paremaks ka Kallas ise: mõistis paremini, kuidas riik toimib, mis on tema võimalused ja ministrite head ja vead.

Mõnikord avaldas Kallas Keskerakonnale survet, aga väljapoole seda eriti paista ei lastud. «Anneli Ott näiteks, ega ta ei astunud ise omal vabal tahtel tagasi,» öeldi Postimehele.

Kuid Reformierakonna reiting oli veel ka aasta ja kaks kuud pärast võimule tulemist madal (11. jaanuarist 7. veebruarini 21,6 protsenti – Ühiskonnauuringute Instituut).

Fööniksina maailmameediasse

Suur tuhast tõusmine algas veidi enne 24. veebruarit, kui Venemaa Ukrainat ründas. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul on üheks põhjuseks asjaolu, et Reformierakond on alates pronksiööst ehitanud endale tugeva kuvandi kui parteist, kes suudab tagada Eesti julgeoleku. «Ja seda eriti Venemaa ohu puhul,» ütles Saarts. Tema sõnul võib just kriiside ajal riigijuhtide toetus lakke ulatuda, kuid seda juhul, kui juht sellega ka hakkama saab. Reiting tegigi järgnevate kuude jooksul hüppe, peaminister Kallas säras maailma suurimate väljaannete esikaantel. Euroopa uus raudne leedi – nii toodi teda eeskujuks maailma suurimatele liidritele.

Postimehega suhelnud Reformierakonna poliitik ütles, et julgeolekuteemas on Kallas niivõrd tugev, et jutupunkte talle ette kirjutama ei pea. «Tal on endiselt ukse taga välismeedia järjekord,» märkis ta. Selle taga on ühelt poolt nii Kallase enda tugevus kui ka meeskonna lobitöö. «Ega NYT või CNNi ajakirjanikud ei tea Ida-Euroopa riigijuhte, aga kui jääd kellelgi silma ja esined hästi, siis märkavad ka teised,» kirjeldati meediatöö telgitaguseid.

Eestis räägiti, et Kallas teeb peale oma töö ära ka välisministri oma. Eva-Maria Liimetsa (KE) meelest on selline hinnang ekslik. «Palju teemasid jõuabki välisministri laualt peaministri lauale. See lihtsalt on nii, kuna otsused puudutavad riike laiemalt,» ütles Liimets. Jaak Aabi (KE) hinnangul tegi hoopis Liimets Kallasele sisulise töö ära, et viimane särada saaks.

Postimehega rääkinud keskerakondlased tõdesid, et just julgeolekuteema oli see, kust varem enesekehtestamise probleemidega vaevelnud Kallas enesekindlust sai. «Ta oleks hea välisminister, aga peaministrina paneb puusse,» rääkis Kallasega valitsuslaua taga istunud poliitik.

Keskerakondlased ei eita, et Kallase kogemused Euroopa Parlamendis andsid rahvusvahelisel areenil säramiseks hea aluse. «Valdab väga hästi inglise keelt, oskab selgelt sõnastada oma sõnumeid. Ja olles Ida-Euroopas, Venemaa naaber, olles mures arengute pärast, oli see ka usutav,» hindas ka politoloog Saarts.

Anonüümne reformierakondlane: info esitamise rutiinis on taastumise ruumi

Kaja [Kallas] on aastakesega selgelt paremaks läinud. Vale on see vaenlaste spinn, et ainult välissuhtluses, seal on see Eesti selgete seisukohtadega tegelikult lihtsamgi. Olulisem on, et ka koduses töös. Ta on usaldavam ja kaasavam ja seisukohtades aina argumenteeritum, mis minu jaoks on riigijuhtimises kõige tähtsam.

Rõhutan seda, sest esimeestel on tihti kramp olla umbusklik ja moodustada erakonna sisse veel «oma meeskonda». Andruski [Ansip] tegi siin tarbetuid vigu, umbusaldades endast kogenumaid, aga sai kah ajas paremaks ja kollegiaalsemaks, ehkki publik seda ei näinud ja tasapisi tüdines. Kaja on teinud veel riskantsemad panused, aga tööõhkkond taastub sellest ja on minu jaoks juba väga hea.

Tõsi, info esitamise rutiinis on taastumise ruumi. Me oleme alati olnud konkurentidest informeeritumad ja argumenteeritumad ja mina tahaksin täitsa tagasi aegu, kus me sellega maailma närvi ajasime ja sõimata saime.

Taavi Rõivasega oli ses mõttes kõige lihtsam, et ta oli kasvanud erakonnaga koos ja üksteisemõistmine oli juba algusest peale lihtne ka siis, kui jäime eriarvamusele. Siimu peaministrina on keerulisem kirjeldada, temaga erakonna tegime, aga ta oli meeskonnast eraldatum, kuid autoriteetne. Edukad oleme me olnud kõigi stiilide juures.

Ainult oma reitingust ei piisa

Mõne keskerakondlase hinnangul muutus koos aina kasvava reitinguga ka Kaja Kallase juhtimisstiil. Väidetavalt unustas ta arvestada tõsiasjaga, et Reformierakond pole valitsuses üksinda. «Ta ei osanud partnerit hoida. Pead arvestama, et kui koalitsioonipartneril reiting kukub, siis pead proovima, et äkki aitame teil probleeme lahendada, et tunneksite ennast paremini. Aga ta nagu lükkas veel tagant,» kirjeldati Postimehele.

Seejärel võtsid langeva reitinguga Keskerakonna juhtivpoliitikud ette taktika, mille järgi esimees ja fraktsioon avaldasid partnerile survet avalikult. «Siis üht-teist suutsime koalitsiooninõukogus kokku leppida,» rääkis üks erakonna juhtivpoliitikutest avameelselt, samas tõdedes, et sinna see jäigi.

Reformierakondlased räägivad aga, et esialgu oli Kallas paha tuju ja paraja portsu skandaalidega valitsusse tulnud Keskerakonna suhtes isegi liiga pehme: «Tagantjärele võib öelda, et Kaja Kallas oleks pidanud kohe olema Keskerakonna suhtes karmim ja otsustavam. Aga tol hetkel tundus ka loogiline olla keerulises seisus koalitsioonipartneri suhtes delikaatsem.»

Teine Keskerakonna tipp-poliitik ütles aga, et Kallase juhtimisstiil oli algusest peale võrdlemisi ühesugune. «Eeskätt erinevad ministrid vastutavad ise oma valitsetava ala eest, nii murekohtade lahendamise kui ka koalitsioonis kokku lepitud tegevuste elluviimise eest,» ütles ta. Samas märkis ta, et tema hinnangul pidas Jüri Ratas (KE) peaministrina eraldi, väiksemas seltskonnas nõupidamisi ministritega rohkem kui Kallas.

Reformierakondlaste hinnangul on Kallase edu taga nii tema enda areng kui ka muutused ühiskonnaelus. «Kaja plussid ja tugevused on samad, mis olid aasta lõpus. Jõulisus, otsekohesus, argumenteeritus,» loetles üks Kallase tagatoa tugisammastest.

Miks need tugevused riigisiseste kriiside ajal välja ei paistnud? «Peaministritel on erinevaid tugevusi. On peaministreid, kes on välispoliitiliselt ja Eesti esindamises tugevamad, on peaministreid, kes on pigem sisepoliitilise närviga,» hindas politoloog Tõnis Saarts.

Boris Johnson premeeris Kallast

Peaminister Kaja Kallas (RE) sai eile Londonis enda sõnul liigutava tunnustuse osaliseks. Briti mõjukas mõttekoda Policy Exchange otsustas talle anda Hugo Grotiuse auhinna – korraldajate sõnul rolli eest rahvusvahelise reeglitepõhise korra kaitsmisel ning Venemaa agressiooni vastu seismisel.

Auhinna andis üle Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Auhind on nimetatud Hugo Grotiuse järgi, kes oli rahvusvahelise õiguse üks teerajajatest ja kellega teeb lähemat tutvust iga juuratudeng juba esimesel kursusel.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson koos Kaja Kallasega Londonis. Foto: Jason Alden/Pool

«Nii ka mina omal ajal. Saadan siinkohal tervitused õppejõud Raul Naritsale ja kõigile, kes kunagi maadelnud kursusega «Õiguse entsüklopeedia»,» teatas Kallas oma sotsiaalmeedia kanalil.

Auhinnaks kingiti Hugo Grotiuse raamatu «Sõja ja rahu õigusest» neljas trükk 17. sajandist.

«Südamest tänu Policy Exchange’i mõttekojale selle tunnustuse eest,» ütles Kallas.