Kiisler presidendi Paide näitest: see ei ole päris probleem

Siim Kiisler Foto: Toomas Huik

Kui president Toomas Hendrik Ilves tõi vabariigi aastapäeva kõnes näiteks Paide, kust on riigiasutused ära kolinud ning alles on jäänud vaid nende esindused, siis regionaalminister Siim Kiisler leiab, et see ei ole päris probleem.

«Kui Paide elanikul on asja päästekeskusse, politseiprefektuuri, keskkonnainspektsiooni, ringkonnaprokuratuuri, maakohtusse või maksu- ja tolliametisse, peab ta sõitma Pärnusse. Kui tal on asja sotsiaalkindlustusametisse, pensioniametisse, keskkonnaametisse või terviseametisse, on tema keskus Tallinnas. Aga maanteeameti ja kaitseväeteenistuse küsimustes on regionaalne kontor hoopis Jõhvis,» rääkis riigipea oma aastapäevakõnes.

Nagu hiljem selgus, on paljude riigisasutuste teeninduspunktid siiski Paides olemas või asuvad vähem kui 13 kilomeetri kaugusel Türil.

«Nagu täna juba on välja toodud, on Paides või kohe sealsamas kõrval Türil kõik need riigiasutused tegelikult esindatud ja need asutused peavad oma töö korraldama nii, et inimesel poleks vajagi teada, kus nende peadirektor istub,» rääkis Kiisler. «Siis ei teki ka tunnet, et riik on kaugel.»

«Peakontorisse minek peab olema erandjuhus, mitte reegel,» märkis ta. «No mõelge korraks igaüks järele – mitu korda on teil tulnud käia maanteeameti regioonikeskuses? Ei kujuta hästi ette. Ja isegi, kui see käik tuleb ette võtta, siis kui suur tõenäosus on, et samal päeval tuleb käia Pärnus prokuratuuris? See ei ole päris probleem.»

Eesti keskel asuv Järvamaa on olukorras, kus paljud riigiasutused kuuluvad erinevate regioonide alla. Näiteks kuulub piirkond maanteeameti Ida-Eesti osakonna alla, kuid keskkonnaameti poole pealt kuulub maakond hoopis Põhja-Eestisse. Järva maavanem Tiina Oraste pakkus, et võib-olla oleks lahenduseks Kesk-Eesti regiooni loomine.

«Eesti riigiasutuste juhtimine on tõesti erinevalt korraldatud. Mõne jaoks on terve Eesti üks regioon, mõnel on neli, seitse või viisteist regiooni,» tõdes Kiisler. «Nelja või viie jäigalt fikseeritud regiooni ideed ma ei toeta, see ei ole hea mõte. Siis kannataks kõik ülejäänud 11 maakonda ja sealsed inimesed.»

Ta lisas, et kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad koonduvad siis ainult neisse nelja kohta ning ülejäänud jäävad vaeslapse rolli – just siis jääb riik inimesest kaugemale.

«Ja see, et teeme nelja regiooni asemel viis, ei ole lahendus. Meil on vaja riigiasutuste hajutatud paiknemist, kus kõigil 15 maakonnal on eluõigus,» rääkis minister. «Maavalitsuste raamatupidamise koondasime kokku Viljandisse ja ma ei näe põhjust, miks oleks seda pidanud tegema Tartusse või Tallinnasse.»