Kutseõppe rahastamise kohta vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) ja laenuvõlglaste kohta rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).
Riigikogu saadikute küsimustele vastavad Kersna ja Pentus-Rosimannus (1)
Enne aga ministritele esitatavaid küsimusi arutati selle üle, kuidas möödunud nädalal sotsiaalkomisjonis käitus esimees Siret Kotka (KE) reeglite vastaselt. Pärast seda küsis Siret Kotka aga 10 minutilist pausi, et siis suhelda sotsiaalkomisjoniga.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis jätkus täna lastetoetusi tõstvale eelnõule esitatud muudatusettepanekute arutelu ning komisjon tegi ettepaneku lõpetada täiskogus 8. juunil eelnõu teine lugemine.
Sotsiaalkomisjon alustas perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist eelmisel neljapäeval, mil ükski Reformierakonna liikmete esitatud enam kui 1600-st ettepanekust ei leidnud toetust. Ka ei toetanud komisjon ühtki neljast muudatusest, mille tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Tänasel istungil otsustas komisjon viia eelnõusse ühe komisjonipoolse muudatusettepaneku.
Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks lapsetoetus eelnõu seadusena kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse eest 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.