/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/10/15/14140941t1h3e35.jpg)
Endise poliitik Liia Hänni arvates annab peaminister Kaja Kallase valituse vahetamiseks valitud variant võimaluse testida, kas uue valitsuse moodustamine riigikogu kaasamata on põhiseadusega kooskõlas.
Liia Hänni: alanud on riigiõiguslik test (36)
Liia Hänni kirjutab sotsiaalmeediapostituses, et alanud on riigiõiguslik test, kuidas tõlgendada sel kuul 30-aastaseks saava põhiseaduse paragrahvi 90: «Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.»
Kas siit järeldub, et me võime uue valitsusliidu saada ilma, et see läbiks riigikogus usaldushääletuse, küsib Hänni. Tema hinnangul on esimene samm sellise tõlgenduse suunas juba astutud eilse pretsedendiga, kui senine koalitsioonipartner arvati valitsusest välja. «Loomulikul viisil võib vähemusvalitsus tekkida ühe koalitsioonipartneri lahkumisega valitsusest, aga väljaheitmine peaministri ettepanekul on midagi muud.»
Hänni postituses seisab, et vajadust selliseks sammuks on põhjendatud erakorralise olukorraga ja hea tahte korral võib seda aktsepteerida, aga edasised sammud koalitsiooni laiendamiseks ilma usaldushääletust riigikogus läbimata võivad olla vastuolus parlamentaarse riigikorra olemusega. Põhiseaduse sätte ja mõtte vahekord vajab selgust.
Tegelikult on samasugust stsenaariumi kasutanud kümmekond aastat tagasi peaminister Andrus Ansip, kes vabastas ametist sotsidest ministrid.
President Toomas Hendrik Ilves vabastas 2009. aasta mais peaminister Andrus Ansipi ettepanekul ametist senise valitsuse sotsiaaldemokraatidest liikmed siseminister Jüri Pihli, rahandusminister Ivari Padari ja rahvastikuminister Urve Palo. Senine Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja sotsiaaldemokraatide valitsus jätkas Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsusena. Uueks siseministriks sai Marko Pomerants (IRL) ja rahandusministriks Jürgen Ligi (Reformierakond). Rahvastikuministri koht kaotati valitsusest.