:format(webp)/nginx/o/2022/06/03/14600193t1h63c2.jpg)
Harju maakohus mõistis täna kaheksa ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse Hiina sõjaväeluure heaks tegutsenud Gerli Mutsole.
Geri Mutso tegutses Hiina luure heaks koos mereteadlase Tarmo Kõutsiga, kelle kohus 2021. aasta märtsis südi mõistis.
Kohus leidis, et Mutsole esitatud süüdistused, nii Eesti Vabariigi vastases vandenõus, Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses osalemises ja selle toetamises ning narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises on kohtus uuritud tõenditega täielikult tõendamist leidnud.
Kohtule esitatud tõendite põhjal ei jäänud mingit mõistlikku kahtlust selles, et Mutso lõi teadlikult Eesti riigi vastase suhte Hiina Rahvavabariigi sõjaväeluurega ja pidas seda eesmärgiga neid abistada. Samuti osales ta Eesti vastases luuretegevuses ning selle toetamises.
Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et Mutso sai oma tegevuse eest vastutasuna kokku vähemalt 21 607 eurot ja 52 senti, mis sisaldas nii rahalist tasu kui ka muid hüvesid.
Riigivastaste kuritegude eest otsustas kohus suurendada prokuratuuri taotletud karistust ja mõista Mutsole Eesti-vastase vandenõu toimepanemise eest neli aastat ja kuus kuud vangistust, Eesti vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest kaheksa aastat ja luus kuud vangistust ning narkokuriteo eest kuus kuud vangistust.
Kohtu hinnangul oli põhjendatud lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ning nii jäi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa aastat ja kuus kuud reaalset vangistust.
Kohtu hinnangul vastab selline karistusmäär nii Mutso isikule, tema süü suurusele ning on ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus seda, et naist ei ole varasemalt karistatud, kuid tema teadlikku tegevust, tema motiivi kuriteo toimepanemisel ning ka tegevuse kestust arvestades, ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingilgi moel juhuslik episood süüdistatava elus.
Hiina sõjaväeluure kasuks tegutsemine oli teadlik ja kestev tegevus, mille lõpetas õiguskaitseorganite sekkumine. Samuti arvestas kohus, et ühiskond ei saa jätta karmilt reageerimata olukorrale, kus isik ohustab kavatsetult ja omakasu eesmärgil Eesti julgeolekut tehes riigi vastast koostööd välisriigi luureorganisatsiooniga.
Kohus rõhutas, et ühiskond vajab turvalisust ent ka teadmist, et selliseid isikuid karistatakse pikaajalise vangistusega, mis ühest küljest mõjub positiivselt ja tekitab inimestes turvatunde, kuid samas on ühiskonnale ka selgeks signaaliks, millised on tagajärjed selliste tegude eest.
Samuti mõistis kohus Mutsolt konfiskeerimise asendamisena riigivastaste kuritegude toimepanemise eest saadud, kuid ära tarvitatud kriminaaltulu summas 21 607,52 eurot ning menetluskulud kogusummas 2649 eurot.
Mutso kuriteokaaslane, mereteadlane Tarmo Kõuts sai kohtult oma karistuse kätte juba eelmise aasta märtsis.
Kaitsepolitsei võttis Kõutsi kinni 2020. aasta septembris ning Harju maakohus mõistis ta 2021. aasta märtsis Eesti-vastase suhte pidamise ja Eesti vastu suunatud luuretegevuse eest kolmeks aastaks vangi. Ühtlasi konfiskeeris kohus Kõutsilt kuriteoga saadud tulu 17 000 eurot.
Aastast 2006 oli Kõuts kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige ja NATO Allveeuuringute Keskuse teadusnõukogu liige.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern on rahul, et kohus võttis karistuse mõistmisel lisaks konkreetse kuriteo asjaoludele arvesse ka laiemat mõju, mida kohtuotsus niivõrd tõsise kuriteo puhul avaldab.
«Eestis ei ole kunagi varem üldmenetluses ühtegi inimest Hiina kasuks toimepandud riigivastastes kuritegudes süüdi tunnistatud, mistõttu on oluline, et kohus andis mõista, kui selgelt ja karmilt sellistesse kuritegudesse suhtuda tuleb. Nõustume täielikult kohtuga, et ühiskond ei saa jätta reageerimata Eesti Vabariigi vastasele julgeolekut ohustavale koostööle ühegi välisriigi luureorganisatsiooni huvides ja tänane kohtuotsus tagab ühiskonnas turvatunde ning annab sõnumi, kui karm on selliste tegude tagajärg,» ütles Pern.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)