Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Tallinna volikogu arutab eestikeelsele õppele üleminekut

Copy
Klassiruum
Klassiruum Foto: Arvo Meeks

Tallinna linnavolikogu arutab neljapäevasel istungil Reformierakonna ettepanekut, millega soovitakse, et linn asuks ette valmistama riigikeelsele õppele üleminekut lasteaiast alates.

Eelnõu algatanud Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on nii pealinnal kui riigil eestikeelsele õppele üleminekust palju võita. «Hea riigikeele oskus annab paremad võimalused, mitte ei võta kultuuri ja emakeelt. Rääkimata sellest, et aeg on ammu küps tuua kõik Eesti inimesed ühte inforuumi,» ütles Michal.

Seetõttu on tema sõnul kahetsusväärne, et Keskerakond ja EKRE hääletasid kolmapäeval riigikogus maha ülemineku eestikeelsele haridusele lasteaiast alates. «Kahe keeleruumi eraldatuse säilimise üle rõõmustavad kahtlemata kohalikud Kremli esindajad, kuid enamiku vanemate tahe on, et riigikeelne õpe algaks lasteaiast. Jätkame kindlasti selle nimel tööd,» ütles Michal.

Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige, koolijuht Toomas Kruusimägi rõhutas, et lasteaiast alustades edeneb riigikeele omandamine lihtsamalt ja pingevabamalt.

Reformierakonna esitatud eelnõus pakutakse eestikeelsele õppele üleminekuks välja viie aasta pikkune üleminekuaeg selleks, et jõuaks teha vajalikud ettevalmistused, sealhulgas valmistada ette õpetajaid ning töötada välja sobiv õppematerjal ja -metoodika.

Seletuskirjas viidatakse 2021. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooringule, mille kohaselt arvab 66 protsenti Eesti teisest rahvusest elanikke, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias, ja 14 protsenti, et põhikooli 1.–6. klassis. Sama arvavaid eestlasi on 81 ja 12 protsenti.

Ettepaneku minna Tallinnas täielikult üle eestikeelsele õppele tegi Reformierakond esimest korda 2017. aasta kevadel. Eelmises Tallinna linnavolikogu koosseisus algatas Reformierakond neljal korral eelnõu ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks, kuid toonaste keskerakondlastest linnajuhtide vastuseisu tõttu ei leidnud need toetust.

Tagasi üles