GRAAFIKUD ⟩ Rahvaloenduse andmetel kasvab Eesti rahvaarv ja püsib eestlaste osakaal

XXVII laulu- ja XX tantsupidu «Minu arm». Foto: Mihkel Maripuu

Selle aasta alguses korraldatud rahvaloenduse eile avaldatud esimestest andmetest nähtub, et eelmise, 2011. aasta loendusega võrreldes on Eesti rahvaarv kasvanud ja eestlaste osakaal rahvastikust püsinud stabiilne. Rohkem on eri emakeelt rääkivaid inimesi ja aina rohkem eelistatakse elada suuremate linnade ümbruses.

Rahvaloenduse järgi elas 31. detsembril 2021 Eestis 1 331 824 inimest ehk 2,9 protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal. Naised moodustavad rahvastikust 52,4 protsenti, seejuures on meeste osakaal kümnenditaguse ajaga võrreldes 2,5 protsenti suurenenud ja naiste oma 2,2 protsenti vähenenud.

Eestlasi oli 919 711 ehk 69,4 protsenti rahvastikust; 0,6 protsenti vähem kui 2011. aastal. 20 aastaga on eestlaste osakaal aga 1,1 protsendi võrra suurenenud. Eesti emakeelega inimesi oli 895 493 ehk 67,7 protsenti. Loenduse andmetel on 76,1 protsenti lastest sündinud eestlaste peredesse. Samas on kasvanud Eestis elavate rahvuste arv – neid on nüüd 211. Meil elavad inimesed räägivad 243 emakeelt ning nad on pärit 175 riigist.