Kui homo sapiensi juurde tagasi tulla, siis lõviosa inimese geenidest pärineb umbes 60-70 aastatuhande eest Aafrikast toimunud väljarändest. On märke, et väljarändeid võis olla ka varem, aga selle jäljed tänapäeva inimese genoomis on vähesed.
Tambets tõi välja, et tõenäoliselt esimeste Eesti alasid asutanud inimeste geenid on sarnased lääne küttidele-korilastele, kelle ühe esimese indiviidi jälgi on leitud Pürenee poolsaarelt. Geenide järgi arvatakse, et ta oli üsna tumeda nahavärviga, aga siniste silmadega.
Ida kütid-korilased elasid märksa rohkem idas, aga võib-olla võis Baltikum olla ala, kus nad omavahel kokku puutusid. Nii on ida küttide-korilaste panus Eesti aladel näha kammkeraamika ajal umbes 4000 eKr, sest kammkeraamikat teinud inimeste geenid erinevad siinsetest varasematest asukatest.
Tegemist on esimese Eesti aladel näha oleva geneetilise muutusega, kuigi küttide-korilaste suurema klastri sees. «Tundub, et kahe erineva küttide-korilaste suure grupeeringu piirid võivad Baltikumi aladel kokku puutuda,» võttis Tambets kokku.
Saates sai vastuse palju põnevaid küsimusi:
- Kuidas ja kuhu toimusid erinevad Aafrikast väljarännulained? Millal jõudsid inimesed Euroopasse?
- Kui palju on tänapäevase inimese geenides jälgi neandertaallastest ja denissovi inimestest?
- Kuidas erinevad geneetiliselt kütid-korilased ja põlluharijad?
- Milliseid geene kannavad tänased eesti mehed ja naised? Millal sellised geenid siia jõudsid?
- Milliseid järeldusi saab teha, kui võrrelda Eesti aladel pronksiajal ja varasel rauajal elanud inimesi?
- Kuidas aitab geenide uurimine täita radiosüsiniku järgi dateerimise pimetähne?