Rahvaloenduse tulemused: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud, näitavad rahvaloenduse tulemused. Foto: Sander Ilvest

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Loendusmomendi ehk 31. detsembri 2021 seisuga elas Eestis alaliselt 1 331 824 inimest, mis on 2,9 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi samal ajal. Mehi on 47,6 protsenti ja nende osakaal kasvas 1,2 protsendipunkti, naiste osakaal on 52,4 protsenti. Keskmine Eesti elanik on 42,2-aastane ehk 1,4 aastat vanem kui oli keskmine elanik 2011. aastal.

«Rahvastiku vananemise positiivne külg on see, et 80-aastaste ja vanemate inimeste arv on suurenenud – ehk meie inimeste eluiga pikeneb ning eriti on seda märgata meeste osas. Võrreldes eelmise loendusega elavad mehed keskmiselt 3 ja naised 1,7 aastat kauem. Väljakutseks on rahvastiku mõistes viljakas eas naiste osakaal, mis on kahanenud, ent väikeseks leevenduseks on siin suurenenud sünnitatud laste arv naise kohta ja laste arvu juurdekasv,» kommenteeris statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Viimase kümne aastaga on Eestis suurenenud nii laste (0–14-aastaste) kui vanemaealiste (65+) elanike arv, vähenenud on tööealiste hulk. Lapsi elab alaliselt Eestis 217 792, mida on 9% võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Vanemaealisi on kokku 272 164 ehk 18,6 protsendi võrra rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. Tööealisi on kokku 841 868 – see näitaja on vähenenud 2,7 protsendi võrra.

Linnalistes piirkondades elab 61,2 protsenti rahvastikust ehk 815 003 inimest, mida on 4,2 protsendi võrra rohkem kui 2011. aastal. Väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8 protsendi võrra. Terje Trasbergi sõnul on hoogustunud valglinnastumine.

«Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu,» selgitas Trasberg.

Eesti rahvastik on rahvaloenduse andmetel võrreldes 2011. aastaga tunduvalt mitmekesisem ja Eesti rahvusest inimeste arv on samuti kasvanud. «Viimase 10 aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste ja emakeelte arvukus, sealjuures ei ole muutus tulnud eestlaste arvelt, vaid eestlaste osakaal on jäänud pea samale tasemele. Ka eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv püsib stabiilsena. Kasvanud on Eesti kodanike arv, Vene ja Valgevene kodanike arv on aga languses,» võttis Trasberg kokku.

Eestis elab inimesi 211 eri rahvusest, mida on 31 võrra rohkem kui 10 aastat varem. Siin on esindatud 151 erinevat kodakondsust ehk 33 võrra rohkem kui 10 aastat tagasi. Eestis elavatest inimestest 69,4 protsenti on Eesti rahvusest, 20 aastat tagasi oli eestlaste osakaal 68,3 protsenti.

10 aastaga kasvas eestlaste arv ligi kaks protsenti, venelaste arv langes 3,4 protsenti, valgevenelaste arv langes 7,7 protsenti. Ukrainlaste arv on kasvanud 23 protsenti (selles statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti), lätlaste arv kasvas tervelt 117 protsenti.

Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt, mis on 86 võrra rohkem kui 2011. aastal ning enam kui kaks korda rohkem kui aastal 2000. Eesti emakeele osakaal on 20 aastaga jäänud praktiliselt samale tasemele (umbes 68 protsenti).

2021. aasta rahvaloendusel kasutati kombineeritud meetodit – toimus registripõhine loendus koos valikuuringuga. Registripõhine loenduse andmekogumine kestab jaanuarist juulini 2022.

Kokku kogutakse andmeid ligikaudu 30 registrist.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ütles, et seekordne rahvaloenduse küsitlus sattus samale ajale koroonaepideemia kõrgajaga, millele lisandus elektrihinnatõusu ja hüvitamise keerukusega seotud mured ning lõpuks ka julgeolekukriis.

«Kõike seda arvesse võttes julgen öelda, et teha seekordse rahvaloenduse kombineeritud meetodil ja peamiselt registrite põhjal oli ajakohane otsus ning saame lugeda loenduse igati õnnestunuks,» kommenteeris Osila.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee sõnul kinnitavad täna avaldatud rahvaloenduse esimesed tulemused, et õigustame nutika digiriigi tiitlit ning saame oma registriandmete kättesaadavusele loota. «Seejuures on viimane aeg hakata arutlema, kuidas suudame edaspidi rahvaloendust läbi viia ükskõik millisel soovitud ajahetkel ja inimesi küsimustega koormamata.»

Rahvaloenduse küsitluse juhuvalimisse kuulus 40 720 aadressi üle Eesti, konkreetne juhuvalimi aadresside arv omavalitsuses sõltus sealsete elanike arvust. Need, kes valimisse ei kuulunud, said (lisaks registripõhisele andmete kogumisele) vastata rahvaloenduse küsimustikule vabatahtlikult. Kokku loendati küsitlusega 43 protsenti Eesti elanikest.

1. juunil 2022 avalikustatud rahvaloenduse tulemused põhinevad registripõhise loenduse andmetel. Küsitlusega kogutud andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tulemused avalikustab statistikaamet novembris.