Lastekaitsjad perehüvitise eelnõust: rahvastikukriisi lahendamiseks ei piisa ainult sündimuse kasvust

Raha. Foto: Arvo Meeks

Riigikogus käib peretoetuse eelnõu esimesel lugemisel tuline arutelu. Täna saatis ka MTÜ Lastekaitse Liit riigikogu sotsiaalkomisjonile oma arvamuse perehüvitiste eelnõu kohta. 

Lastekaitse liit rõhutab, et lapsed ei tohi olla poliitvõitluse objektid, ning meenutab Eesti suhtes 1991. aastast kehtivat ÜRO lapse õiguste konventsiooni ühte aluspõhimõtet, et kõik otsused peavad lähtuma lapse parimatest huvidest. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses, toonitab ühendus.

Liit märgib, et lapse heaolule kui poliitilisele teemale tuleb läheneda kompleksselt ja ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad sellised valdkonnad, nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pereelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond.

Rahvastikukriisi lahendamiseks peab tähelepanu pöörama kõigile aspektidele: sündimusele, tervishoiule, suremuse vähendamisele ja rändele. Samas ei piisa ainult laste sündimuse kasvust – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks. Lastekaitse Liit peab ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldprintsiipidele tuginedes oluliseks kõikide lastega perede toetamist.

Lastekaitse liidu seisukohad ja ettepanekud

• Liit toetab eelnõuga kavandatavat muudatust, et edaspidi on lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta.
• Indekseerida mitte lasterikka pere toetust, vaid lapsetoetust, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis. See meede tagaks lastega perede toimetuleku efektiivsema toetamise järjepidevuse ning tagaks iga lapse võrdse kohtlemise.
• Kasutada ühtluse tagamiseks indekseerimisel alusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 312 sätestatud lahendust.
• Tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi ja välja töötada vastavad meetmed.

Lastekaitse liit leiab, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi ning põhjalikult tuleks hinnata praeguse eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju, arvestades kõikide Eestis elavate laste huvisid.

«Oluline, et eelnõu koostajad konsulteeriksid põhjalikult ka Eesti rahvastikuteadlaste ja demograafidega. Oleme ju kõik samal poolel – lapse poolel,» märgivad lastekaitsjad.