AJAJOON ⟩ Liina Kersna: tagantjärele näen, kui suur oli surve saata koolid pikaks ajaks distantsõppele

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Tairo Lutter

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) sai täna hommikul teada, et ministeeriumi möödunud aasta sügisel tehtud kiirtestide riigiahanke kohta algatati siiski väärteomenetlus. «Elus esimest korda lähen andma ütlusi,» kirjutas Kersna sotsiaalmeedias. 

Nimelt on rahandusministeerium algatanud Kersna suhtes väärteomenetluse kahes asjas: lepingu sõlmimine nõutud menetlust korraldamata ja lepingu õigusvastane muutmine.

«Oleme ministeeriumis oma meeskonnaga sel õppeaastal teinud kohati lausa ebainimlikke pingutusi, et lapsed saaksid käia võimalikult palju ja võimalikult turvaliselt kontaktõppes,» kirjutas Kersna täna.

«Me ei oleks tohtinud teha avatud hanke asemel väljakuulutamata läbirääkimistega hanget, kuigi pidime testid koolidesse organiseerima kolme tööpäeva ja nädalavahetusega. Me ei oleks tohtinud laiendada olemasolevat raamhanget, kuigi seda soovitas kirjalikult riigihangete kompetentsikeskus ehk Riigi Tugiteenuste Keskus, sest nende enda korraldatava hankega tekkisid probleemid,» selgitas minister sotsiaalmeedia vahendusel. 

Ta märkis, et ministeerium tõesti kasutas esimese kiirtestide hanke puhul seadusepügalat, mida tohib kasutada hankijast sõltumata ettenägematutel sündmustel äärmise vajaduse korral, ehk kasutasid väljakuulutamata läbirääkimistega hanget ühe pakkumisega. 

«Täna saame öelda, et tänu kiirtestimisele saime viiruse leviku pärast koolivaheaega kontrolli alla ja nakatumisnäitajad langesid üle Eesti,» kirjutas Kersna. Ta lisas, et ministeerium suutis koole hoida maksimaalselt kontaktõppel ka äärmiselt kõrgete nakatumisnäitajate juures. 

«Tagantjärele kogu otsustamisprotsessi taastades näen, kui suur oli surve saata koolid pikaks ajaks distantsõppele. Samas kasutasid teised riigid viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks edukalt kiirteste ning mitmed rahvusvahelised organisatsioonid olid andnud soovituse saata õpilased distantsõppele vaid äärmise vajaduse korral,» tõi Kersna välja. 

«Ka distantsõppel on oma hind, mis on oluliselt kõrgem kiirkorras hangitud testide hinnast – see on meie laste ja noorte vaimse tervise ja tuleviku hind. Vaja oli valida ja otsustada,» tõdes ta.