/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/22/12886299t1h5ac9.jpg)
Keskkonnaamet ei tohi jahindusjärelevalve ettekäändel pealt kuulata jahil osalevate inimeste raadiosidset, teatas õiguskantsler Ülle Madise reedel keskkonnaameti juhile Rainer Vakrale saadetud kirjas.
Õiguskantsler Rainer Vakrale: keskkonnaamet ei tohi jahimeeste raadiosidet pealt kuulata (4)
«Riigi ülesanne on tõkestada ja avastada jahiseaduse rikkumised, kasutades selleks seaduslikke abinõusid,» kirjutas Madise Vakrale. «Paraku ei ole keskkonnaametil seaduslikku alust jahil osalejate sideseadmete asukoha tuvastamiseks. Kui tõhusaks jahindusjärelevalveks on täiendavaid õigusi tarvis, saab riigikogu soovi korral need õigused keskkonnaametile anda.»
Raadioside salaja pealtkuulamine pole Madise sõnul aga üldse lubatud: vastavalt põhiseadusele on pealtkuulamine lubatud üksnes kohtu loal kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise eesmärgil.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/10/14542946t1h7b74.jpg)
«Palun keskkonnaametil jahil osalevate inimeste raadioside õigusvastane jälgimine lõpetada. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil palun hinnata, kas keskkonnaametile antud sagedusloa lisatingimustes nimetatud raadiosagedusi kasutatakse seaduslikel eesmärkidel ja vajadusel load kehtetuks tunnistada või neid muuta,» seisab õiguskantsleri kirjas keskkonnameti juhile.
Majandustegevuse registri andmete kohaselt on Eesti Jahimeeste Seltsile (EJS) antud kolm eraldi luba sageduste 146,400 MHz, 161,475 MHz ja 146,150 MHz ühiskasutamiseks ning EJS soovis õiguskantsleri hinnangut nende sageduste pealtkuulamise kohta.
Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra kommentaar
Keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid on kasutanud Eesti Jahimeeste Seltsi raadiosagedusi riikliku järelevalve jahindusjärelevalve tegemisel. See, et me neid sagedusi kasutame, on olnud Eesti Jahimeeste Seltsile ja jahimeestele üldiselt teada juba enam kui kümmekond aastat.
Kõik need kolm raadiosagedust on avatud raadiosagedused, mida on põhimõtteliselt võimalik kasutada kõigil raadiojaama omavatel isikutel.
Nende sageduste jälgimisega oleme vaid tuvastanud, kas jahipiirkondades parasjagu jahti peetakse. Kui kuuleme, et piirkonna jahimehed kasutavad neid Eesti Jahimeeste Seltsi avatud raadiosagedusi, siis võime järeldada, et piirkonnas peetakse jahti ja meil on põhjust järelevalvet jätkata. Kui ei, suuname oma järelevalveressursi teise piirkonda.
Analüüsime õiguskantsleri hinnangut ning otsustame koos keskkonnaministeeriumiga, kas ning millise seaduse muudatusettepanekuga edasi minna, et keskkonnaametil oleks õigus tuvastada raadiosideks kasutatavate seadmete asukohad. Seniks peatame raadiokanalite kasutamise, hoolimata meie kehtivast kokkuleppest Eesti Jahimeeste Seltsiga.