/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/30/14589550t1h3d23.jpg)
Riigikogu ei toetanud täna Reformierakonna ettepanekut lükata esimesel lugemisel tagasi perehüvitiste seaduse eelnõu, seega läheb parlament eelnõu menetlusega edasi.
Valitsus püsib: läbiti mõlemad usaldushääletused (11)
Valitsus sidus enda usaldusega politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmise eelnõu, mille poolt hääletas 55 riigikogulast ja 25 vastu.
Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse riigisisestele partneritele, nagu PPA ja Transpordiamet. Merepäästet jääb jätkuvalt juhtima PPA, kaasates otsingu- ja päästetöödesse merel vajadusel Kaitseväge.
Lisaks hakkab Kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.
Reformi eesmärk on parandada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet Eesti merealal, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused, et liitlased saaksid reageerida regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab olemasolevate laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ka ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui ka tsiviilroll.
Algse versiooniga võrreldes on eelnõule lisatud kolm muudatusettepanekut. Muudatuste kohaselt tuuakse sõnaselgelt välja, et Kaitsevägi tohib edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riiklikku järelevalvet üksnes Politsei- ja Piirivalveameti otsusel. Lisaks viiakse seadus kooskõlla eriteenistuste ühtlustamist käsitleva seadusega. Samuti tehakse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni muudatus, millega jäetakse riigipiiri seadusest välja Kaitseväe tegevust piirav säte, mis ei võimaldaks peatada sõjalaeva.
Esimene usaldushääletus läks läbi
Toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud seaduse eelnõu oli seotud valitsuse usaldusega. Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 59 saadikut ja vastu 27.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Jüri Jaanson väljendas täna parlamendis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu arutelul nördimust, et EKRE on seadnud poliitilised mängud ettepoole puuetega inimeste vajadustest.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/27/14581500t1hd772.jpg)
«Riigikogus arutelul oleva toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu eesmärk on kujundada meie ühiskond hoolivamaks ning kaasavamaks kõigi siin elavate inimeste suhtes. See võimaldab parandada teatud toodete ja teenuste kohta antava teabe kättesaadavust, mis oleks omakorda suur samm edasi, et meie elukeskkond arvestaks rohkem nägemis- või kuulmispuudega, ratastoolis, motoorikahäiretega või mistahes muu piiratud funktsionaalse võimekusega inimestega,» ütles Jaanson.
Jaanson märkis, et kõnealuse eelnõu möödapääsmatut vajadust on oma toetuskirjaga rõhutanud nii Eesti Puuetega Inimeste Liit kui erinevad teised puuetega inimeste liidud. Samuti on Jaansoni sõnul toetust väljendanud riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjon ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
«Sellele vaatamata otsustas EKRE hakata takistama selle eelnõu vastu võtmist, esitades sellele pea 400 muudatusettepanekut, mille ükshaaval läbihääletamine oleks blokeerinud riigikogu töö,» sõnas Jaanson.
«On täiesti arusaamatu ja nördimapanev, kui ligipääsetavuse võimaldamisega seotud eelnõusid kasutatakse poliitilise obstruktsiooni instrumendina. Selleks, et puuetega inimeste ise hakkama saamise toetamine ei takerduks poliitmängudesse, pidi valitsus kasutama äärmuslikku poliitilist tööriista ja siduma ligipääsetavuse eelnõu usaldusküsimusega,» lisas ta.
Riigikogu jätkab hoolimata Reformierakonna vastuseisust perehüvitiste seaduse eelnõu menetlusega
Reformierakonna ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 32 ja vastu 56 riigikogu liiget.
Eelnõule saab teha muudatusettepanekuid kolmapäevani, 1. juunini kella kell 15ni.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas peretoetuste seaduse eelnõu puhul, et see on sihitud meede, mille eesmärk on lisaks majanduslikule abile soodustada ka sündimuse kasvu. «Selle kaudu mõjutab see kindlasti positiivselt sündimust. Selleks, et see oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme suurusega, siis seda indekseeritakse. Kui lasterikka peretoetust ei indekseerita, kui see on väiksem kui üks,» lausus Seeder. «Selle eelnõuga muudetakse süsteemi.»
«Täpsustuse huvides lisan, siis sõna «täisealist» mõistame kehtiva seaduse nimel ja siis selle muudatuse kindlasti ka teeme,» lausus Seeder, et see tuleb esimese ja teise lugemise vahele.
Seeder ei toeta maksude tõstmist
«Hetkel on keskmine laste seis peres 1,84. Aga et iive tõuseks, siis peaks keskmine arv olema üle 2,» ohkas Seeder. «Majanduslik ebakindlus suurendab ja on otsene seos sündivusega. Koos lapse sünniga halveneb pere toimetulek,» märkis Seeder. Ta sai pahaseks, et toetuse mahtu ümardatakse 240 miljonit eurot 300 miljonile.
Rahastamise puhul on küsitud, kas on õige aeg, kui sügisel arutatakse riigieelarve strateegiat. «No ei ole õige. Õigem on varem, seda parem. Kui me lükkame selle sügisesse, siis tuleb lükata ka seaduse rakendumine tulevikku. Juba ammu on vastu võetud pensioni baasosa erakorraline tõus – ka sellele ei olnud katteallikat. Aga see oli igati vajalik ja riigikogu toetas seda,» lausus Seeder. «On ka kritiseeritud, et tuleb makse tõsta – üks allikas tõesti on maksutõus. Kuna ma esindan algatajaid, siis eks need küsimused tuleb selgeks rääkida,» lausus Seeder.
/nginx/o/2022/05/02/14523997t1h04f4.jpg)
«Mina ei toeta Eestis maksutõusu,» rõhutas Seeder mitmendat korda. «Kui meil jätkub raha, siis meile peavad olema prioriteediks pered ja laste tulevik. See on pikaajaline investeering. Mis puudutab meetmeid sündimuse suurendamiseks – kui me nii rasket valdkonda tahame mõjutada –, siis see on pikaajaline protsess. Selleks on mõnel perioodil mõistlik kasutada laenuraha,» lausus Seeder.
Reformierakondlane Ülle Rajasalu meenutas Seederile, et kui tullakse eelnõuga välja, siis on alati öeldud ka selle katteallikas. Milliseid makse plaanite tõsta? «Ma kordan. Ei, katteallikat ei pea eelnõus märkima. Peab tooma mõju riigieelarvele. Ja mõju riigieelarvele on siin toodud,» vastas Seeder. Ta lisas, et ei ürita sündimust positiivselt mõjutada. «Aga ma olen nõus vanemahüvitisega. Uuringu tulemusel saab näha, et see on kasvanud. Võib arvata, et tegemist on arenguga, millele on vanemahüvitis hoogu andnud,» lausus Seeder.
Kas riik ei peaks vaatama vajaduspõhiselt, küsis Heidy Purga (RE). «Loomulikult. Aga selle ühe seadusega me ei lahenda kõiki Eestimaa probleeme,» vastas Seeder. «Erinevate seadustega me neid menetleme ja peame ka tasakaalu silmas pidama. Nagu me näeme, tajuvad erinevad erakonnad ühiskonna kitsaskohti erinevalt,» lausus Seeder. Ta lisas, et sellega ei lahendata huvihariduse küsimusi ega ka kõrghariduse rahastamist.
Timo Suslov (RE) ei mõistnud, miks ei ole Isamaa, SDE, EKRE ja Keskerakond arutanud rahvastikuteadlaste arvamusi. «See on rahvastikuteadlaste ettepanek. Oleme arutanud omavahel ja lähtunud nende tähelepanekutest,» kinnitas talle Seeder.
Seeder ärritus Ligi peale: «Kodanik on tulu, mitte kulu!»
Reformierakondlane Annely Akkermann lausus Seederile, et kui kõik kokku maksab 240 miljonit eurot aastas, siis kas koer ei ole maetud kuhugi mujale ning peaks looma lastevanematele paremaid teenuseid, näiteks lasteaiakohti.
«Ei arva,» vastas Seeder. «See on kogu eelnõu maksumus. See on jällegi tasakaaluküsimus, et kui suur osakaal peab olema tasuta teenustel, toetustel ja kui suur peab olema maksukoormus,» märkis ta ja lisas, et see on hüvitise eelnõu, millega antakse kindlustunne peredele. Tema sõnul on just selle eelnõu raha hästi sihilik.
Jürgen Ligi (RE) leidis, et praegune väljavaade on väga mage. «Ma sain vastuse kätte, et naistele loob kindlustunde sünnitamisel lisa 40 eurot, mitte aga tasuta haridus. Aga selgitage konstruktsiooni, et kui üks kulu on tehtud, siis saab nende arvelt veel kulutusi teha,» oli Ligi segaduses.
«Hea kolleeg, kas sinu arvates ostab riik lapsi 60 euro eest. Kas siis see ei ole laste ostmine? Võib-olla me pärast arutame, et kust maalt see ostmine läheb. Tööl käimist see eelnõu soodustab – see annab paindliku võimaluse vähem tööd teha ja ka erinevatel aegadel teha. Igal juhul on see mõistlik,» vastas Seeder Ligile. «Kodanik on tulu, mitte kulu!» rõhutas Seeder Ligile kolm korda.
Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE) on hämmingus Seederi vastustele. «Ma tahaksin väga kuulda seda, mida päriselt universaalsed lastetoetused aitavad teha,» lausus Sikkut. Seeder ütles talle: «Võib olla oled sa osaliselt minu vastust kuulanud. Aga ma olen korduvalt öelnud, et see toetus soodustab valikuvabadust mõlemas suunas - jääda koju või minna tööturule. Mina ei ole üldse selle eelnõu suhtes kriitiline, vastupidi, ma olen positiivselt häälestatud,» rääkis Seeder.
Anti Poolamets (EKRE) märkis, et Reformierakond on algatanud suurt uut lähenemist «obstruktsioon oma valitsuse vastu».
Siim Kallas: tulevik on tume!
/nginx/o/2022/03/24/14444464t1h35c2.jpg)
«Tulevik on tume!» lausus Siim Kallas (RE). «Kavandatav lastetoetus on mõeldud kõikidele Eestis elavatele - Vene Föderatsiooni kodanikele ka. See sobib Keskerakonnale, aga kas ka rahvuslastele,» küsis Kallas.
«Karilaid ütles, et lasterikka peretoetus ei ole kolmanda lapse saamisel vajav,» lausus Kallas. «Meie ühiskond peab tagama emadele turvatunde,» rõhutas Kallas. «Kõnealune eelnõu nõuab tulevikus tulumaksu tõusu,» lisas Kallas.
«Selline vastutustundetu eelnõu on vastuolus Reformierakonna põhimõtetega,» rõhutas Kallas.
Enne peretoetuste seaduse eelnõu tuleb parlamendis teisele lugemisele valitsuse kahe usaldusküsimusega seotud eelnõu. Valitsus sidus enda usaldusega politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmise eelnõu ning toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud seaduse eelnõu.
Riigikogu 54 liikme algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu järgi tõuseb lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurolt 100 eurole ehk võrdseks kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetusega. Seadusemuudatuse eelnõu järgi on lapsetoetus edaspidi iga lapse eest võrdselt 100 eurot kuus.
Samuti näeb eelnõu ette 3–6-lapselise pere lasterikka pere toetuse tõusu 300 eurolt 700 eurole ning seitsme- ja enamalapselise pere lasterikka pere toetuse tõusu 400 eurolt 900 eurole kuus.
Et lasterikka pere toetus jääks elatustaseme tõusuga proportsionaalseks, näeb eelnõu ette toetuse indekseerimise iga aasta 1. aprilliks.