/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/02/28/986382t1hab14.jpg)
President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul seaks kõrgharidusreform ohtu ülikoolide olemuse – need muutuks täidesaatva võimu riigiasutuseks.
Tellijale
Ilves pani kõrgharidusreformile veto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves jättis eile välja kuulutamata kõrgharidusreformi seaduse, sest näeb selles vastuolusid põhiseadusega. Samadele nõrkustele pöörasid juba eelnõu menetlemise ajal tähelepanu justiitsministeerium ja riigikontroll.
Riigipea õigusnõuniku, Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise sõnul on reformi seaduses praegu kaks suurt probleemi. Neist tõsisem tuleneb põhiseaduse paragrahvist, mille kohaselt peavad ülikoolid saama seaduses ettenähtud piirides ise enda tegevuse üle otsustada ega tohi olla täitevvõimu poolt mõjutatavad.
Riigikogus veebruari alguses vastu võetud ülikooliseaduse muudatustega pole ülikoolide rahastamise alustingimused tulevikus kirjas mitte seaduses, vaid need kehtestab valitsus oma määrusega. Sellega tekib aga olukord, kus raha eraldab ja raha saamise kriteeriumid annab sama võimukandja.
Murtud lubadused
Madise sõnul tuleks seadusesse selgelt kirja panna, mis on tulemuslepingute sisu ja mil moel mõjutab teatud mõõdikute täitmine ülikoolile antava summa suurust.
Teiseks probleemiks seaduses on segadus selle ümber, mille alusel võib ülikool nõuda riigi kulul õppivalt, kuid õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamist.
«See on osaliselt jäetud seadusesse kirja panemata ja see osa, mis on kirjas, on õigusselgusetu,» põhjendas Madise.
Põhiseaduse järgi tuleb aga õppekulude hüvitamise kord kirjutada seadusesse. Sel moel muutuks tudengitele üheselt arusaadavaks, millal tekib neil kohustus oma õpingute eest tasuda.
«Kolmas probleem on väiksem, aga ilmselt lööks just see kohtumenetlustes kõige kiiremini välja,» leidis Madise.
Nimelt keelab kõrgharidusreformi seadus 1. jaanuarist 2013 kõigile tudengitele eksamite või arvestuste sooritamise akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.
Samas jõustub tasuta kõrghariduse reform alles tükk maad hiljem. Sellega on seadus sõnamurdlik juba õppivate tudengite suhtes. Lahendus oleks akadeemilise puhkuse regulatsioon uuesti läbi mõelda ja kui seda siiski vajalikuks peetakse, jõustada koos tasuta kõrghariduse süsteemiga.
Vastuolu jäi märkamata
Haridusminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et riigipea otsus kõrgharidusreformi seadus riigikokku tagasi saata tuli talle üllatusena.
«Presidendi otsus jätta see seadus välja kuulutamata oli ootamatu, sest tema poolt välja toodud võimalik põhiseadusvastasus ei ole olnud arutluse teemaks ühelgi varasemal seaduse menetlemise etapil,» põhjendas minister.
«Tuginedes oma kogemusele, võin kinnitada, et ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes selle seaduseelnõuga pigem kasvab. Ülikoolide rahastamise sõltuvusse seadmist õppetöö tulemustega saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus olevaks,» lisas ta.
Õigusnõunik Madise oli aga teist meelt. Tema sõnul pöörasid vastuolule põhiseadusega eelnõu menetlemise käigus mullu sügisel tähelepanu nii justiitsministeerium kui ka riigikontroll. Neist viimane kritiseeris ülikoolide rahastamist käsitlevat määrust teravalt ja ütles, et neid küsimusi ei saa jätta seaduses reguleerimata.
Madise sõnul peegeldub kõrgharidusreformi seadusest ja selle kaastekstidest tõsiasi, et seaduse kooskõla põhiseadusega lihtsalt unustati kontrollida.
«Ma kahtlustan, et äkki ei mõeldud põhiseaduse peale üldse. Seletuskirjas ei analüüsitud põhiseadust mitte kordagi ja ka üliõpilaste õiguste piiramise seaduspärasust mitte,» märkis ta.
Presidendi otsusega saadetakse kõrgharidusreformi seadus tagasi riigikogusse. Esimesena jõuab see kultuurikomisjoni lauale, kes arutab seadust oma korralisel istungil 5. märtsil.