/nginx/o/2022/05/29/14586256t1h8dd2.jpg)
Sinises särgis hallipäine naine keerab end Tartu kesklinnas Ülikooli tänaval majaseina ligi ja jääb viieks sekundiks vaatama, kuidas neljal väiksel rattal valget värvi ja punase ülaservaga kast temast mööda sõidab, ning ütleb siis: «Ma tahan ka endale sellist!»
See on võimalik, aga mitte veel lähikuudel. Tuleb kannatada tuleva aasta alguseni.
Paar meetrit eemal seisab 45-aastane šveitslane, kes elanud oma eestlannast abikaasa ja kahe koolieelikust lapsega viimased kaks ja pool aastat Eestis, ning lööb näost särama. «Mu päev on korda läinud!» rõõmustab ta.