/nginx/o/2010/11/24/472637t1ha58f.jpg)
Põhjused, miks ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika valmistavad muret, peituvad paljuski ühenduse suuruses ning rahakriisis, arvas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.
Kaas: ELi välispoliitilised lahendused on keskpärased kompromissid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis ETV saates «Välisilm», et EL on väga suur organisatsioon ning selle liikmesriigid erinevate julgeolekuhuvidega, erinevate arusaamadega ja erineva ajaloolise kogemusega, vahendas ERR Uudised.
«See, mida riigid Euroopa ühes otsas peavad oluliseks, ei pruugi kattuda absoluutselt sellega, mida riigid ühenduse teise otsas peavad oluliseks,» märkis Kaas lisades, et kuivõrd EL toimib konsensusele pürgimise vaimus, siis lahendused muutuvad lõpuks keskpäraseks kompromissiks.
Analüütiku arvates on ELi välispoliitika arengut viimasel ajal oluliselt pidurdanud ka rahakriis, Kaas selgitas, et ELi oluline mõju on seni olnud nii öelda pehme jõud ehk hea majandusmudeli eeskuju, kuid rahakriisi tulemusel seda enam kasutada ei saa.
New Yorgis Euroopa ühise välispoliitika mulluse aasta kokkuvõtet tutvustades, märkis üks selle autoritest, Washingtonis asuva Brookingsi sihtasutuse analüütik Justin Vaïsse, et eurokriis nõrgendas oluliselt Euroopa välispoliitka üht peamist hooba - nn Euroopa pehmet võimu ja selle kasutamist maailmas ning eeskuju andmist regioonina, kus on suudetud riike väga edukalt integreerida ja multilateraalset koostööd teha.