Repsi endine nõunik kinnitas kohtus, et hoidis tema last

Mailis Reps kohtus Foto: Taavi Sepp

Harju maakohtus jätkati Mailis Repsi üle peetavate kohtuistungite pidamisega. Sel korral oli tunnistajatoolis Repsi endine nõunik Marii Juht kes kinnitas, et tegeles vahel ministri lapse hoidmisega.

Marii Juht töötas haridus- ja teadusministeeriumis Mailis Repsi kui toonase haridusministri nõunikuna umbes pool aastat– 2018. aasta sügisest kuni 2019. aasta kevade keskpaigani.

Juht rääkis kohtus, et sel perioodil oli peale tema veel üks nõunik – Ketly Tattar. Omavahel olid neil ülesanded jaotatud, näiteks Tattar tegeles rohkem ministri päevaplaaniga. Juht ütles, et tema peamisteks ülesanneteks nõunikutöös oli erinevatel koosolekutel osalemine, kokkuvõtete tegemine ning info vahendamine ministrile.

Tööd oli tal ministeeriumis kõvasti ning tihtipeale tuli tööd teha ka nädalavahetuseti. Seda siis, kui nõunikud pidid tegelema mõne ürituse, vastuvõtu või lähetusega.

Lähetuste teemat puudutati kohtusaalis veelgi ning selle kohta küsisid nii Repsi kaitsjad kui ka prokurör. Juht rääkis, et käis koos ministriga kokku neljal lähetusel: kahel korral Brüsselis, ühel korral Jamaical ning ühel korral USA-s. Kõigi puhul oli kaasas ka Repsi noorim laps.

Küsimustele, mis puudutasid reiside arvepidamist ja Repsi väikelapsega kaasnevaid kulusid, Juht vastata ei osanud ning kordas mitmel korral, et arvetega tegelemine polnud tema tööülesanne. «Teadsin, et (lapse nimi) arved on isiklikult ministri kanda aga ma ei teadnud, kuidas see süsteem toimub. Mina sellega ei tegelenud,» ütles ta. Küsimusele, kuidas ta sellist fakti teab, kui ta arvetega ei tegelenud, vastas ta, et oli ministriga mingil hetkel vestluse käigus seda teemat puudutanud.

Ainus kord kui ta arvetega tegeles, oli reiside puhul reisikindlustuste vormistamine. Tema ülesandeks oli võtta pakkumine ja saata see edasi. Ka seda ta ei mäletanud, kuhu ja kellele ta selle edasi saatis. Samuti ei mäletanud ta, et ministeeriumile edastatud reisikindlustuse arves oli ka kindlustus Repsi noorimale lapsele. Seda tuletas talle meelde prokurör, kes talle kohtusaalis vastavat dokumenti näitas. «Ju siis tegelesin,» sõnas ta.

Marii Juht Foto: Taavi Sepp

Lõviosa istungist kulus sellele, et räägiti ministeeriumi nõuniku tööst ja tööülesannetest. Juht tunnistas, et nõunikuna töötades tuli tal vahepeal tegeleda ka Repsi lapsega. Vahel, kui minister pidi minema vastuvõtule või riigikogus olid pikad päevad, vaatas Marii Juht lapse järgi. Samuti näiteks siis, kui minister pidas mõnel üritusel parajasti kõne. Juht kinnitas, et lastega koosviibimised polnud talle vastumeelsed ja ta ei nõustunud ka hinnanguga, et teda saaks kirjeldada kui lapsehoidjat. Olukord polnud kunagi selline, et minister oleks parajasti jätnud lapsed tema hoolde ning läinud ise vaba aega nautima.

Kuna lastega seonduvat arutati enamasti kinnisel istungil ajakirjanike kõrvade eest varjatult, puudutati neid teemasid üsnagi pinnapealselt.

Lisaks räägiti Marii Juhtiga erinevatest ministeeriumi töötajatest, kes juba kohtupingis tunnistajana istunud. Näiteks paluti tal kirjeldada ministri autojuhi Urmas Kooviti tööd. Ta nentis, et Koovitil oli kombeks kihutada ja meenutas üht sõitu Pärnusse, kui ta tundis lausa Koovitiga autos sõites hirmu. «See oli üheks põhjuseks, miks ma liikusin rohkem bussi või trammiga. Ebamugav oli,» ütles Juht. 

Koovit tunnistas ise aprilli lõpul kohtus, et töösõite tehes on ta kiiruse ületamise eest saanud kolm-neli trahvi, mõnel korral on kiirust ületatud ka palju. Ta meenutas 2019. aasta oktoobris Jõhvis toimunud õpetajate galat, kuhu sõitis ilma vilkuriteta – neid ei kasutanud ta teadlikult. «Kuna Keskerakonnas oli omavahel kokkulepe, et alarmsõitu ei tohiks kasutada, sai vahel riskitud,» lisas ta.

Koovit vastas jaatavalt küsimusele, kas ministeeriumi autojuhina tuli tihtipeale kiirust ületada. «Hakka Tallinnast sõitma kell 8.30 ja ole Tartus kell 10.00. Mis see keskmine kiirus peaks olema siis?» küsis autojuht Repsi kaitsjalt vastu.

Kaitsjad uurisid Koovitilt sedagi, kas talle heideti ministeeriumis kunagi ette liiga agressiivset sõidustiili, ja said eitava vastuse. Samal ajal tegi kohtusaalis istunud Mailis Reps grimasse, justkui pakuks Kooviti eitav vastus talle nalja.

Marii Juht avaldas arvamust ka endise ministeeriumi kantsleri Tea Varraku kohta.
Varraku kohta sõnas ta, et ministeeriumisse tööle tulles sai ta nii Koovitilt kui teistelt töötajatelt signaale, et Varrak on karm. «Info, mis ma Tea Varraku kohta sain, oli pigem negatiivne,» ütles ta. Marii Juht ütles, et Tea Varraku hoiak oli tema jaoks isik, kellest ta püüdis ministeeriumis töötamise ajal eemale hoida, kuna too oli hirmutav. «Ausalt öeldes vältisin igat kontakti temaga ja suhtlesin ainult nii palju, kui vaja oli,» ütles ta.

Tea Varrak ise käis tunnistajapingis nädalapäevad tagasi ning ta rääkis, et ministeeriumis olid suhted sassis. Ta nimetas ministeeriumi kollektiivi lausa intriigipesaks. «Kui ma sinna kantsleriks läksin, siis olid mõtted, et kantsleriks saab keegi teine. Need olid esimesed pinged, mis seal tekkisid,» ütles ta. Samuti tõi ta välja, et pingeid tekitas ka näiteks struktuurimuudatuste tegemine. Näiteks tehti üheskoos asekantslerite ja ministriga otsus tuua osa ametikohti haridus- ja teadusministeeriumi Tartu osakonnast Tallinnasse. Paljud töötajad ei soovinud Tallinnasse tulla.

Lisaks tuli juttu Tea Varraku lahkumisest ministeeriumist. Varrak rääkis, et see oli tema elus raske aeg ning ta tundis, et on ajakirjanduse rünnaku all.

Nimelt kirjutasid pea kõik väljaanded toona sellest, kuidas väidetavalt on Tea Varraku lahkumise taga tema liialt karm ja reljeefne juhtimisstiil. Seda heitsid ette ministeeriumi endised ametnikud.

«Tagantjärgi mõeldes oleks võinud minister tugevamalt seljataga seista ja mind toetada,» ütles Varrak kohtusaalis. «Ajakirjandus materdas mind väga tugevasti. Tegelikult materdas ta mind tagantjärgi vaadates suhteliselt ebaõiglaselt,» ütles Varrak toona.

Lisaks tuli põgusalt juttu ka Repsi teisest endisest nõunikust Marin Terepist, kes Juhti töötamise ajal oli küll ministeeriumis tööl, kuid Juht ei teadnud täpsemalt rääkida, millega Terep tegeles.