Andres Sutt: e-residentsuse kasvukava kergitab riigi tulu ligi veerand miljardi euro võrra

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Foto: Madis Veltman

Eestile ligi kaheksa aasta jooksul 100 miljonit eurot otsest majanduslikku tulu toonud e-residentsuse programm sihib järgmisel neljal aastal arenguhüpet, mis kasvataks programmist saadud riigi tulusid senisega võrreldes topeltkiirusel.

Ettevõtlusminister Andres Sutt allkirjastas eile e-residentsuse kasvustrateegia, millega kinnitas programmi arengusuunad aastani 2025. Maailma esimese e-residentsuse programmi lähiaastate eesmärk on püsida ees globaalsest konkurentsist, mida plaanitakse saavutada klienditeekonna lühendamise, tootearenduse, sihtriikidele keskendumise ja väljastuspunktide võrgustiku laiendamisega.

«E-residentsus on end tõestanud kiire kasvuga ja riigile tulusa algatusena, mille kasutegur Eesti majanduse elavdamisel ning maksutulu kogumisel ajas üha tõuseb. Kasvustrateegia eduka elluviimise tulemusena suureneb e-residentsuse kogupanus Eesti riigikassasse veel ligi veerand miljardi euro võrra,» sõnas Sutt.

«Eesti on väike riik suuruselt ja rahvaarvult. Kui tahame enda majandust kasvatada, on meil vaja talente ja ükssarviku potentsiaaliga iduettevõtteid. E-residentsus võimaldab rahvusvahelistel talentidel Eesti majandusse panustada sõltumata asukohast. Täna on juba pea kolmandiku Eesti iduettevõtetest asutanud e-residendid,» ütles Sutt.

Ministri sõnul on Eesti kogu maailmas unikaalne ettevõtluskeskkond oma vähese bürokraatia, digitaalsete teenuste ja lihtsa maksusüsteemi poolest. «Kõik maailma riigid konkureerivad ettevõtlike talentide pärast ja e-residentsuse kasutajatele veelgi mugavamaks ning kasulikumaks arendamisega suurendame Eesti atraktiivsust. Seda, et tegemist on väärt ettevõtmisega, tõestavad ka teiste riikide katsed meie ideed kopeerida, et luua oma e-residentsuse programmid,» ütles Sutt.

«Eestlased on uhked oma teerajaja rolli üle digiriigi arendamisel. Nii on igati loogiline, et teeme ka oma e-residentsust aina paremaks, et ta Eestile järjest enam kasu tooks,» sõnas minister.

Kasvustrateegia käsitleb põhjalikult ka programmi püsivat turvalisust muutuvas maailmas. Iga uuenduse puhul töötatakse koos järelevalveasutustega välja riskide maandamise meetmed.

Siseminister Kristian Jaani sõnul oli e-residentsuse programmi käivitamisel riigi eesmärk luua avalikus sektoris innovatsiooni. Lisaks on olnud algusest peale selge, et iga suure uuenduse puhul tuleb arvestada ka sellega kaasnevate riskidega. «Strateegia koostamise eeldus ei olnud ainult riigile täiendava tulu loomine, vaid selgelt oli fookuses ka võimalike riskide maandamine. Oleme jooksvalt oma eel- ja järelkontrolli võimekust täiendanud ning meie eesmärk on koostöös avaliku ja erasektoriga hoida e-residentsust läbipaistva ja turvalisena. Meie jaoks on jätkuvalt kõige olulisem veenduda e-residendi taotleja kavatsustes ning peame võimalikult üksikasjalikult veenduma ka taotleja isikus. E-residendina on meile oodatud inimesed, keda meelsasti ka enda riiki külastama ootaksime,» rääkis Jaani.

E-residentsuse programmi juhi Lauri Haava sõnul on e-residentsuse edu taga mitmete riigiasutuste ühine töö ja koos lahendatakse ka edasised väljakutsed. «E-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju tuleneb lõviosas e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest. Klienditeekonna lühendamisel jõuavad Eesti ettevõtte loomiseni enamad e-residendid,» märkis Haav.

Kui oma taotluses avaldab soovi ettevõte luua 70 protsenti e-residentidest, siis äri alustamiseni jõuab neist seni umbes kolmandik. «Näiteks on ajale ja e-residentide ettevõtlikkusele jalgu jäänud füüsiline digi-ID kaart. Töötame selle nimel, et selgitada välja ja võtta tulevikus kasutusele täielikult elektrooniline lahendus,» selgitas Haav. Samuti on tegevjuhi sõnul oluline senisest veelgi enam laiendada e-residentidele Eestis ettevõtte loomiseks ja arendamiseks pakutavaid teenuseid.

Kasvustrateegia üheks olulisemaks osaks on programmi senisest fokuseeritum turundamine välisriikides. Müügitöö sihiks on tänased programmi peamised kasvupiirkonnad, milleks on Saksamaa, Hispaania ja Ühendkuningriik. Värske pilguga vaatab programm lähiaastail ka uute kliendisegmentide poole: kui seni on e-residentsus kõnetanud peamiselt diginomaade ehk üksikettevõtjana piiriüleselt toimetavat vabakutselisi, siis nüüd nähakse arenguvõimalust muuhulgas loovtööstuse ja e-spordi valdkonnas.

«Eesti pakub head ärilist pesapaika näiteks muusikutele, kes otsivad taskukohast võimalust oma autoriõiguste haldamiseks Euroopa Liidu ettevõtte kaudu. Näeme, et üle maailma kasvab kiiresti ka sisuloojate hulk, kes soovivad luua kaugteel juhitava ettevõtte. Seda pakub täna ainsana maailmas vaid Eesti,» sõnas Haav.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on Eestis e-residendiks saanud enam kui 92 000 e-residenti, kellest aktiivne digi-ID on 59 000 e-residendil. E-residendid on loonud üle 21 000 uue Eesti ettevõtte. Lisaks kaudsele tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programmi tulu Eesti riigieelarvesse üle 100 miljoni euro, millest 90 miljonit eurot on maksutulu.

E-residentsus on aidanud kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas. Läbi programmi ajaloo on see tootnud Eestile rahvusvahelist meediakajastust väärtuses 385 miljonit eurot.