REPORTAAŽ ⟩ «Mina küll ei näe, et keegi appi tõttaks.» Hiidlased koristavad masuudireostust oma vahendite ja teadmistega

Tahkuna rannal toimetavad vabatahtlikud Kersti (vasakult), Heli ja Rain märgivad, et midagi pole teha: kui lapsed suvel rannal mängida tahavad, tuleb neil praegu oma teadmistega rannik ära koristada. Foto: Sander Ilvest

Eelmise nädala keskpaigas jõudis Vormsilt rahvani uudis, et meri on uhtunud nende randadesse masuudireostuse. Pühapäeval kuulis masendavat uudist ka Hiiumaalt: suur osa nende imeilusatest randadest on masuudiga reostatud, sealhulgas hingematvalt kaunis Tahkuna rand. Kõik päevad on kohalikud omal algatusel käinud masuuti randadest kokku korjamas, nendega liitusid ka vabatahtlikud päästjad.

Tuuli ja Helin on Hiiumaa Kuri küla naised, kes on teisipäevast saadik käinud pidevalt oma küla randa puhastamas. Selleks on naistel mustad prügikotid ja kummikindad. Reostus korjatakse kokku käsitsi, mingit peenutsemist endale ei lubata.

«Vaadake neid musti tükke, neid on siin kõikjal. Käime oma küla inimestega siin juba mitmendat päeva, eile tulime pärast tööpäeva seitsme kandis ja korjasime pimedani. Helistasin eile infonumbrile 1247 ja küsisin, millised peavad kindad olema, mis juhtub, kui see aine nahaga kokku puutub. Ma ei saanud vastuseid ja arvan, et ehk peab natuke ootama, enne kui infot hakkab tulema,» räägib Tuuli. Tükikesed, mida naised korjavad, on läikivad ja lõhnavad vängelt.