KULTUURI KODA ⟩ Muutuv maailm. Kuidas edasi?

Jelena Skulskaja ja Egge Kulbok-Lattik. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

21. sajandi alguses oleme tunnistajaks sõjale ja barbaarsele hävitustööle Ukraina linnades, surmale ja tsiviilelanike kannatustele. Elame keerulisel ajal, mis võimendab erimeelsusi ka Eestis, jätkub üleilmne infosõda. Ka Eesti inimesed on elanud aastaid erinevates inforuumides. 

Kuidas leida vaatamata erinevatele maailmavaadetele ühisosa? Kuidas arendada kihistunut ja erimeelsustes ühiskonda? Selleks, et mõtestada toimuvat, on omavahel vaja arutleda.

Postimehe ja Eesti Kultuuri Koja taskuhäälingus mõtisklevad muutunud aegade üle kirjanik Jelena Skulskaja, Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik.

Kas uus maailmakord algab tsiviilisikute vastu toimepandud kuritegude ja mastaapse viljavargusega, põldude muutmisega miiniväljadeks? Venemaa näib soovivat raputada kogu maailma – külvates õudu ja näljahäda. Ukrainast ära viidud sajad tuhanded tonnid teravilja mõjutavad arenguriike. Meenub 1930. aastate Holodomõr, milles suri 3–7 miljonit ukrainlast, ainult et nüüd jõuab nälg mitmele poole maailmas.

Kuidas suhtuda Venemaa inimestesse ja vene kultuuri loojatesse? Putini toetajate puhul on asi selge. Aga lisaks on Venemaal alati olnud dissidente ja humaniste, intelligentsi hulgas, kes on režiimi löögi all.

Kas ja kuidas inimeste vahelised sidemed säilivad? Totalitaarne režiim on huvitatud inimestevaheliste sidemete ja kodanikuühiskonna lõhkumisest, kui kõik kardavad kõike ja kõiki, siis on mugav diktatuuri pidada. Eesti ülikoolid vene ja valgevene tudengeid sel aastal õppima ei võta.

Kultuuriinimeste vestlus sai tõuke Eesti Kultuuri Koja välkkonverentsist 
«Muutuv maailm. Kuidas edasi?», mis toimub Tallinnas Vabal Laval 31. mail kell 14.00–18.30. Sissepääs on prii koos annetusvõimalusega Ukraina heaks.