Ministeerium tuvastas gümnaasiumireformi esimesed ühisosad

Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis Foto: Liis Treimann

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul on osapooled arutelude käigus leidnud mitu teemat, kus ollakse üksmeelel.

Täna kohtusid minister Jaak Aaviksoo ja Küttis Eesti Koolijuhtide Ühenduse, õpetajate organisatsioonide, lapsevanemate, üliõpilaste ja õpilaste esindajatega.

Küttise sõnul oli see kohtumiste teine laine ja kui alguses räägiti maavalitsuste ning omavalitsustega, siis nüüd pöörati tähelepanu sotsiaalsetele partneritele.

Küttis tõstis esile, et kui omavalitsustega rääkides olid tähelepanu all koolimajad, õpetajate töökoormus ja muu taoline, siis täna toimus hoopis sisulisem arutelu.

«Räägiti õppetööst. Näiteks kas lahutada kooliastmed ja millised peaks olema õppekavad,» loetles Küttis.

Küttis rõhutas, et kohtumistel osalenud partnerid toetasid põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist.

Lisaks on kõik osapooled Küttise sõnul nõus, et gümnaasiumivõrku tuleb vähendada ja samuti arvatakse, et piirkondlikult võib jutuks tulla täistsükliga kooli jätkamine.

Ministeeriumi esitatud küsimustes ollakse üksmeelel, et gümnaasiumireform tuleks läbi viia kolme aastaga.

Samas on arvamused pooleks küsimuses, kas kooli pidajaks peaks olema riik või omavalitsus.

«Täna oldi üllatavalt palju riigi poolt, poleks arvanud, et nii paljud toetavad,» sõnas Küttis.

Küttis rõhutas aga, et selles küsimuse peab lahendama poliitiline otsus.

«Seda ei saa ametnikud otsustada, minister peab andma nõusoleku, siis arutatakse partneritega ja otsustatakse,» selgitas Küttis. «Kuid arvestades Reformierakonna arusaama maailmast, jätkavad tõenäoliselt omavalitsused, sest seni on nad seda toetanud.»

Enne esimeste kokkuvõtete tegemist kavatsevad haridusministeeriumi esindajad käia veel Virumaal.

Pärast märtsi teisel poolel valmivate kokkuvõtete koostamist alustatakse uuesti läbirääkimisega, kuid kui enne räägiti põhimõtetest, siis edasi arutatakse koolivõrku puudutavaid küsimusi.