/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/02/09/513077t1h56a6.jpg)
Kui autokütuse hinna tõus avaldab lisaks politseile mõju ka kiirabile, siis päästeameti pressiesindaja kinnitusel päästetööde käigus kütust ei säästeta.
Päästeamet: põhimõtteliselt me päästetöödel kütust ei säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2009. aastal pärast naftamulli lõhkemist kulus päästeametil kütusele 11 miljonit krooni ehk üle 700 000 euro,» rääkis ameti pressiesindaja Martin Vallimäe Postimehele.
«Praeguseks on mootorikütuse hind ületanud kunagisi 2008. aasta tippe ja jätkab tõusmist, mistõttu on päästeamet planeerinud kütusekulu 10 protsenti suuremaks kui möödunud aastal. Tänavu on kütusele planeeritud raha 100 000 eurot rohkem, kokku 1 miljon eurot,» kirjeldas ta.
See on Vallimäe sõnul planeeritud kulu, etteplaneerimata suurte päästetööde jaoks on võimalus valitsuse reservidest taotleda lisaraha pärast suuremat päästesündmust.
«Ka see tänavune 10-protsendine kütuseraha tõus on leitud seesmiste eelarve ümberpaigutustega. Suurenenud mootorikütuse või muude kasvanud majanduskulude arvelt on jäänud soetamata ka kaitsevarustust või on kaitsevarustuse ja eritehnika kasutusiga pikendatud, mis pole päästjatele ohutu,» nentis ta.
«Operatiivsõite ei saa me aga mitte mingil juhul piirata ega jätta reageerimata sündmustele piisava ressursiga, alareageerimisel oleksid väga tõsised tagajärjed. Päästja ja päästetööde juht ei pea mõtlema, ega hakkagi mõtlema sellele, kuidas kütust kulub. Eelarve planeerimiseks on teised inimesed ja päästjatele ei anta mingeid suuniseid kütust kokku hoida. Kõik ressursid on kasutada ja neid ka kasutatakse, pigem saadetakse sündmustele tehnikat rohkem,» kinnitas Martin Vallimäe.