Soome kaitseväe juhataja kindral Timo Kivinen rõhutas ajakirja Sõdur toimetajale nooremleitnant Raiko Jääratsile antud intervjuus, et ajateenistust tuleb alati korraldada eesmärgiga tagada ühiskonna toetus ja Soome sõjaline kaitse.
Soome kaitseväe kõige tähtsam ülesanne on reservväelaste värskendusõpe
Soomel on väga suur reservvägi. Kuidas te tagate, et reservväelased on varustatud, välja õpetatud ja motiveeritud?
Kui Soome kaitsevägi täielikult mobiliseerida koos piirivalvega, siis oleks kokku 280 000 võitlejat – see on väga suur arv. Meie olulisim ülesanne on reservväelaste värskendusõpe.
Lisaks ametlikule reservväelaste väljaõppele osalevad nad ka vabatahtlikus väljaõppes. Vabatahtlikus väljaõppes osalejaid on umbes sama palju kui ametlikus väljaõppes osalejaid. Vabatahtliku väljaõppega tegeleb Soome riigikaitse väljaõppe ühendus (Maanpuolustuskoulutusyhdistys).
Me arendame ka digitaalse suhtluse võimet reservväelastega. See tähendab, et nad peavad ennast veebis identifitseerima, nii nagu online-panganduses, ja seejärel on neil ligipääs informatsioonile. Tulevikus me ei saada enam paberil kutseid.
Praegu hoiavad reservistid piirkondlike staapidega ühendust e-posti kaudu. See on juba midagi, aga lähiaastatel peaks asi edasi arenema. Me soovime tulevikus ka mobilisatsioonikutseid saata digitaalselt. Noored ei ole enam paberiga harjunud.
Millised on olnud suurimad proovikivid ajateenijate väljaõpetamisel viimastel aastatel? Kas tänapäeva noorus on teistsugune kui varasem?
Tänapäeva noored on teistsugused, kui mina nende vanuses olin. Kuid ma arvan, et selles pole midagi halba. Üldine koolisüsteem, vähemalt meil Soomes, õpetab välja võimekaid ja õpihimulisi noori inimesi. Me ei suudaks ajateenistust korraldada ilma toimiva üldharidussüsteemita. Oma vaatenurgast olen sellega väga rahul.
Nad erinevad minu põlvkonnast, aga nende puhul on positiivne, et nad on harjunud tagasisidet andma. Ka meie nooremad tegevväelased on minu põlvkonnast erinevad. Nad on võimelised ajateenijatega suhtlema nende endi keeles ja ka mõtlema nagu nemad.
Teatud mõttes ei saakski ajateenistust üldse lubada, kui ei suudetaks muuta ajateenijate väljaõppe meetodeid, lähtudes muutuvast ühiskonnast ja noorte maailmavaatest. Oleme palju pingutanud selles valdkonnas viimastel aastatel. Meil on programm Väljaõpe 2020 (Koulutus 2020), millega uuendame oma ajateenijate ja reservväelaste väljaõpet. See programm on alles algfaasis.
Üldistatult rääkides olen meie noortega väga rahul. Nende füüsiline vorm on muidugi väga erinev sellest, mis noortel kunagi oli, aga seda on lihtsam parandada kui vaimseid võimeid. Nad on väga motiveeritud ja olen uhke nende üle.
Kas Soome kaitsevägi oleks valmis naiste kohustuslikuks ajateenistuseks nagu Iisraelis või Norras juhul, kui Soome parlament nii otsustaks?
Ajateenistust tuleks alati korraldada nii, et ühiskond seda toetaks. Kui ühiskond jõuab järeldusele, et ka naised peaksid ajateenistuse läbima, siis loomulikult me kohaneksime sellega.
Ainukene asi, mida mina olen öelnud, on see, et peame meeles pidama, et ajateenistuse eesmärk on Soome sõjaline kaitse. Kui seda eesmärki miski ohustaks, siis sellega ma kaasa ei läheks. Sellest saavad aru ka meie poliitikud.
See on väga suur ühiskondlik küsimus. Kui me jõuaks otsusele, et kaasame ka naised oma ajateenistusse, siis tuleks teha süsteemis mõned muudatused. See reservväelaste arv, mida me sellisel juhul oma reservi vajame, ei ole nii suur, et peaksime kaasama kogu vanuserühma.
Praegu teeme väljaõpet peaaegu kõigile tervetele sama vanuserühma meestele. Kui kaasata ka naised, siis peaks toimuma mingi valik. See on samuti üks asjaolu, millega ühiskonnal tuleb selles arutelus arvestada, enne kui parlament lõpliku otsuse teeks.
Naised saavad praegu ajateenistusse astuda vabatahtlikult. Igal aastal osaleb ajateenistuses umbes 900 naist. Eelmisel aastal oli umbes 800–900 ja see arv tõuseb. See aasta võib olla juba 1000 naist.
Eesti on Soomelt palju õppinud, eriti kõike seda, mis puudutab tugeva reservväe loomist. Millised oleks teie õpikogemused viimastest aastatest, millega Eesti kaitsevägi võiks arvestada?
Ma ei pruugi olla õige inimene vastama, kuidas tuleks Eesti kaitseväge arendada. Alati tundub, et väljastpoolt vaadates paneb mingisuguseid asju tähele, kuid tegelikult ei näe tervikpilti. Eesti kaitseväe juhtkond on väga võimekas.
Millal iganes ma kindralleitnant Martin Heremiga ei kohtuks, vahetame alati infot teemadel, mis meid parasjagu huvitavad. Võime tulla järeldusele, et kui ta on mõnest teemast huvitatud, siis laseb oma inimestel sellel teemal arutelu arendada ning vastupidi.
Praegu arendame näiteks oma piirkondliku kaitse kontseptsiooni ja ma sooviksin väga teada, kuidas Eesti kaitseliit on liigendatud teie manööverüksustega. Suhtlus on alati kahesuunaline. Eesti kaitsevägi on teinud tähelepanuväärset tööd viimasel 30 aastal, luues toimiva kaitseväe. Väikestel riikidel võtab see aega. On väga lihtne midagi lõpetada, aga rajamine võtab väga palju aega.
Millist nõu te annaksite inimesele, kes kaalub karjääri kaitseväes?
Esiteks, me teenime oma riiki. Kui soovid sõjaväelase karjääri teha, siis pead aru saama, et oma huvid tuleb ühistest huvidest tahapoole lükata. Sõjaväekarjäär pakub väga erinevaid võimalusi ja see oleneb inimesest endast, mida ta saavutada võib. See sõltub nii oskustest kui ka tahtest ennast arendada. Samuti on vajalik kannatlikkus.
Kuidas saada kindraliks?
Ma ütlen omaenda inimestele, et nad peavad keskenduma sellele ametikohale, kus nad parasjagu teenivad. Vaid sellesse ametikohta tuleb panna kõik oma teadmised ja oskused. See garanteerib, et tulemus on parim nii inimesele endale kui ka süsteemile. Kaugemas perspektiivis paneb süsteem tähele neid inimesi, kes on võimekad eri ametikohtadel. Samuti on väga oluline enda arendamine. Tuleks osa võtta kõigist kursustest, mida pakutakse, ja arendada ennast ka iseseisvalt.
Kas olete rahul praeguse kaitsekoostööga Eesti kaitseväega?
Meil on Eesti kaitseväega tihe koostöö.
Suhtleme kindralleitnant Martin Heremiga peaaegu iga nädal. Vahetame infot, millal iganes see vajalik on.
Koos osaleme ka eri harjutustel ja arutame ühiseid teemasid, mis meile mõlemale huvi pakuvad. Samuti vahetame infot, kui üks meist soovib rohkem teada teise tegemiste kohta.
Näiteks meie merevägi arutab praegu Eesti kaitseväega rannakaitse teemat. Ka meie arendame uut rannakaitse kontseptsiooni. Oleme valmis jagama oma teadmisi selles valdkonnas. Selline koostöövorm on väga praktiline.