Ühendtuletoetus annab liitlasvägedele purustava jõu lahinguvälja mõjutamiseks

Kindralmajor Palm Kaptenmajor Broadwater arutamas õppuseid "Siil" ja "Defender". Foto: Mihkel Maripuu

Ameerika Ühendriikide V korpuse aseülem kindralmajor Jeffrey D. Broadwater arutas aprilli lõpus Tallinnas ühendtuletoetuse valdkonna arendamist ning kõneles liitlasvägede õppustest Eestis ja mujal Euroopas.

Koostöövõime

Kindralmajor Jeffrey D. Broadwateri sõnul on kõige olulisem tegur liitlasvägede koostöövõime. «Rääkima peab koostöövõimest nii taktikalise madalama taseme vahel kui ka eri juhtimistasemete kaudu, sest paljud tulejuhtimise ülesanded koordineeritakse korpuse tasemel,» ütles kindral Broadwater Tallinnas. «Tuletoetuse koordineerimine eeldab koordinatsiooni eri keskkondade vahel, nagu maa, meri ja eriti õhk, ning see on seotud tugevalt sihitamise protsessiga.»

Olulisim ühendtuletoetuse protsessis on ülema kavatsuse elluviimine, toetades manööverüksusi juhtivat staapi otsustaval hetkel nii surmavate kui ka mittesurmavate efektidega. Lisaks on oluline integratsioon teiste väeliikidega, eriti õhuväe ja kübervaldkonnaga, et saavutada soovitud mõju vastasele.

Kindralmajor ütles, et kui kõnelda ühendtuletoetusest, siis ei mõtle me väljendi «ühend» all pelgalt eri väeliike, vaid räägime ühistegevusest ka riikide tasemel.

Lahinguruumi haldamine

Lahingruumi jaotuse haldamine on koordinatsiooni üks tähtsamaid küsimusi, milles on eriti oluline koostöö õhuväega. Õhuväge nimetades tõi kindral välja Eesti koostöö oma naabrite Soome ja Rootsiga.

«Seal ei ole mängus ainult taktikalised sõjalised- tehnilised, vaid ka diplomaatilised, rahvusvahelist õigust puudutavad küsimused. See on juba valitsuste, saatkondade tasemel toimuv protsess. Tähtis on aru saada, kui raske on õhuruumi (lahinguruumi) jagada ja korraldada, eriti kui inimesed, kes seda tegema peaksid, kohtuvad esimest korda,» sõnas kindralmajor Broadwater. «Õhuruum on järjest rohkem täis eri lennuvahendeid ja tulepiiranguid ning selle edukaks jagamiseks peame teadma igaühe vastutuspiirkonnas kehtivaid protseduure.»

Ühendtuletoetusest rääkides on oluline silmas pidada kolme koostöövõime aspekti erineva kultuurilise ja väljaõppelase tasemega sõjaväelaste vahel: tehniliste vahendite olemasolu ja funktsionaalsus, koostööd võimaldavad protseduurid ja protokollide olemasolu.

NATO riikides kasutatav protseduur ASCA (Artillery System Cooperation Activities) on digitaalne protokoll, mis võimaldab eri riikides kasutatavatel suurtükiväe tulejuhtimise süsteemidel üksteisega rääkida ehk tuld koordineerida ja juhtida. Eesti osales kevadel Taanis toimunud sümpoosionil, kus kiideti heaks meie liikmestaatus ASCA[1] huvigrupis, ning saime selle 13. liikmeks.

Ameeriklased rõhutasid eraldi kolme koostöövõime valdkonda, milles nad väga hindasid Eesti kiiret edenemist. Esiteks omavahelise suhtlemisega kaasnev inimlik mõõde, kuna Eesti ja Ameerika sõjaväelased harjutavad koos õppustel. Teiseks pikaajaline traditsioon koolitada Eesti kaitseväelasi USA õppeasutustes ja Ameerika kaitseväelasi Balti Kaitsekolledžis. Ameerika kindrali nägemuses on Eesti teinud protseduuride puhul mitu penikoormasammu, kuna oleme juba pikemat aega tegelenud NATO vastavate reeglite (SOP) rakendamisega. Taktikalisel tasemel tõi kindral välja TOORU, mis on Eesti enda arendatud digitaalne tuletegevuse juhtimise süsteem ja tänu selle funktsionaalsusele näitab Eesti pühendumist koostöövõime saavutamisele.

Luure ja ühendtuletoetus

Kindralmajor Broadwateri sõnul on luure ja ühendtuletoetus omavahel seotud valdkonnad. Luure on oluline, et teada, mida vastane teeb. Ühendtule juhtimiseks peab luure olema võimeline vastast nägema ajas ja ruumis: mida ta teha tahab ja milleks võimeline on, ning näha seda ka maastikul. Kui vastane liigub, on vaja olla võimeline tema liikumisi jälgida, kujundamaks tulega olukorda distantsilt. Jalavägi liigub sisse alles siis, kui distantsilt on loodud selleks eeldused. Veel enam kui maaväel on õhuväel võime nihutada piire, samuti on merejalaväel ja mereväel lennuvahendeid. Ühendades kõik need võimed kübervõimetega, saamegi ühendtule võime.

Kindralmajori sõnul pole ühel USA sõjaväelasel raske rääkida teisega. Proovikivi tekib aga siis, kui tuleb teha koostööd liitlastega.

«Eestiga tehtavast koostööst rääkides tahan rõhutada, et kuna teile ei ole piiranguid ja nendega seotud asjaajamist, pole ka vaja lisaaega ja kõike saab teha ülimalt kiirelt,» ütles kindralmajor Broadwater. Tule juhtimise juures on õigeaegsus võtmetegur, sest vastasel juhul on planeeritud võimalus käest lastud.

Vene Föderatsiooni sõda Ukrainas

Kindral Broadwateri sõnul õpivad kõik professionaalid. Nad näevad, mida teine pool teeb hästi, ja samas näevad sedagi, milles vastased läbi kukuvad. Nii õpitakse loodetavasti tegema oma asju paremini ja kasutama saadud kogemust. «Üldiselt on veel ebaselge, millised õppetunde me sellest agressioonist saame, et end paremaks muuta,» ütles kindral Broadwater. «Sõja õppetundidest sõltumata on meil vaja alles hoida võimekus jätkata ühiste õppustega, mis loovad võimaluse ühistel arusaamadel põhinevateks operatsioonideks.»

Tehnoloogia ja ühendtuletoetus

Tehnoloogia muutub ja areneb väga kiiresti. See loob võimalusi, kuid tekitab ka piiranguid, eelkõige selles, kuidas liitlasväed tegutsevad. Näiteks võime mõjutada üksteist pikemate vahemaade tagant annab võimaluse kujundada korpuse ja diviisi perspektiivist oma eesmärkide raames viise, mismoodi vastane üldse saab liikuda.

See annab ka võimalusi üle saada teatud lahinguruumi piirangutest siinses operatsiooniruumis, nagu vägede või eelpaigutatud varustuse liigutamine. Tehnoloogia areng võimaldab mõjutada vastast varem, sagedamini või suurema vahemaa tagant. Vahemaa suurendamiseks on vaja, et näeksime vastast ajas ja ruumis.

Õppusi tuleb vaadata omavahel seotud süsteemina. Paralleelselt 1. mail alanud suurõppusega Defender Europe viib USA Euroopa ja Aafrika väejuhatus läbi õppuse Swift Response.

Kindral ütles, et üks tähtsaid elemente lahinguvalmiduse saavutamise juures on friktsioon ehk omavaheline hõõrdumine asjaajamises ja protseduurides.

Koostegutsemise õppused on üliolulised. «Seminaril võis kõik toimida suurepäraselt, aga kui olete paar nädalat hiljem tundmatus asukohas, sadakond kilomeetrit eemal praegusest või isegi teisel maal, ei pruugi kogu protsess nii hõlpsalt minna,» sõnas kindralmajor Broadwater. «Läbiharjutamise korduste arv on see, mis loeb. Peame seda meeles pidama õppuste planeerimisel, et mitte kaotada oma senist professionaalsust.»

USA V korpus

USA V korpus on 11. veebruaril 2020 taasavatud Ameerika maaväe korpus asukohaga Kentucky osariigis Fort Knoxis. Korpuse eelpaigutatud staabielement paikneb Poolas Poznańis ja toetusüksused eri kohtades Poolas ja Saksamaal. Üks korpuse ülesannetest on toetada NATO idatiiva tugevdamist ja koordineerida Ameerika Ühendriikide osalusel Euroopas peetavate liitlasvägede õppuste läbiviimist.