/nginx/o/2022/05/19/14562335t1h407a.jpg)
Siil 22 toob Eestisse liitlasvägede suure tulejõuga kõrgtehnoloogilised relvasüsteemid, ent esitab tõsise väljakutse relvasüsteemide, üksuste ja liitlasriikide tegevuse koordineerimiseks.
Siil 22 viib kaitseväe relvasüsteemide juhtimise ja koostöö uuele tasemele
Kuigi paljud tegevused on NATO riikides standardsed, on riikidel oma reeglid ja protseduurid eri relvasüsteemide käsitlemiseks. Meie kaitseväele on selle Siili üks tähtsamaid ülesandeid koostöö koordineerimine Eesti lahinguruumis vastavalt Eesti oludele ja reeglitele eri väeliikide relvasüsteemide vahel.
/nginx/o/2022/05/19/14562286t1h8903.jpg)
See vajab põhjalikku planeerimist ning väeliikide, aga ka tsiviilametkondade koostööd, kuna paljude relvasüsteemide laskmisel ja tegutsemisel tuleb arvestada lennunduse ja merenduse ohutusreeglitega.
Arvestatava väljakutse esitab ka mitu ühel ajal korraldatavat õppust. Meie Siiliga samal ajal viivad Ameerika Ühendriigid läbi kogu Euroopat hõlmava õppuse Defender, millest sel aastal peetakse Eestis möödunud aastaga võrreldes väike osa Saaremaal. Samuti korraldab samal ajal õppuse Namejs Läti, mõlema õppuse kokkupuutepunktiks jääb piiriülese koostöö harjutamine.
/nginx/o/2022/05/19/14562290t1ha432.jpg)
Maaväe üksused
NATO lahingugrupi Ühendkuningriigi üksuste käsutuses on liikursuurtükid AS-90, tankid Challenger ja soomukid Warrior 2. NATO lahingugrupp osaleb õppusel koos 1. jalaväebrigaadiga, kellega koos täidab vastase rolli. 1. jalaväebrigaadi käsutuses on soomukid CV-90, tuletoetust annavad liikursuurtükid K-9. Lisaks lahingugruppi kuuluvatele taanlastele ja brittidele tegutsevad koos 1. jalaväebrigaadiga Soome Pori brigaadi jalaväekompanii võitlejad. 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste käsutuses on arvestataval määral soomustehnikat – see võimaldab 1. jalaväebrigaadil harjutada koostööd soomusüksustega ning hinnatavalt 2. jalaväebrigaadil tegevust soomusüksuste vastu.
/nginx/o/2022/05/19/14562329t1ha2f4.jpg)
23. mail viivad laskeharjutused läbi Ühendkuningriigile kuuluvad mitmikraketiheitjad MLRS (Multiple Launch Rocket System) M-270 kaitseväe keskpolügoonil ning USA relvasüsteem HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) M-142 Saaremaal. Laskmised toimuvad õppemoonaga – eesmärgiks harjutada laskeprotseduure ning ühendtuletoetuse integreerimist Eesti maaväe lahingupidamisse. Eesti roll on samuti õppuse ettevalmistus, eri üksuste ning maa- ja õhuväe laskmiste koordineerimine.
Kuna kaugmaa-mitmikraketiheitjate võime loomine on ka üks riigikaitse arengukava 2031 tähtsaid punkte, olgu siinkohal esitatud väike võrdlus. Mõlemad süsteemid suudavad kiirelt hõivata laskepositsioonid ning lahkuda kohe pärast tuleülesande täitmist, olles seega raskesti tabatavad sihtmärgid vastu-suurtükiväe tulele. Tegemist on samade süsteemidega, mida on Eestis ka varem lastud. Eesti kaitseväe jaoks on oluline ülesanne koostöö koordineerimine meie lahinguruumis vastavalt Eesti oludele ja reeglitele. Mõlemad kasutavad MLRS ja GMLRS (Guided) rakette, mille laskekaugus on kuni 70 km ning ATACMS (Army Tactical Missile System) maa-maa-tüüpi rakette laskekaugusega kuni 300 km.
/nginx/o/2022/05/19/14562316t1h0b50.jpg)
Õhuväe üksused
Seekordsel Siilil harjutavad ründelennukid A-10 koostööd maaväe üksustega, pakkudes neile lähituletoetust, ning viivad läbi Maverick-raketi laskeharjutuse. Samuti pakuvad lähituletoetust ja õhutõkestust hävitajad. Õppusel osalevad helikopterid täidavad eeskätt luureülesandeid. Hävitajaid osaleb sel korral mitmest riigist: Mirage M 2000 Prantsusmaalt, Eurofighterid EUFI Hispaaniast, JAS 39 Gripenid Tšehhist, hävituspommitajad SU-22 Poolast, ründelennukid A-10 USA, luurelennukid M-28 ja õppelennukid L-39 Eestist, helikopterid UH60 Balck Hawk ja AW 159 Wildcat Ühendkuningriigist ning HH 60 Pave Hawk USAst. Õhuväe üksused paiknevad lisaks Ämarile ka Leedus Šiauliais ning Lätis Lielvardes, samuti osalevad merejalaväe üksusesse kuuluvad helikopterid.
/nginx/o/2022/05/19/14562317t1h0eff.jpg)
Mereväe üksused
Eesti mereväest osalevad sel aastal Siilil EML Wambola, väekaitsekaatrid Risto ja Roland ning mobiilised radarid. Merevägi koordineerib koostööd USA ja Poola mereväeüksustega ning toetab laskeharjutusi ja meredessanti Saaremaal. Õppuse stsenaariumi raames on mereväe ülesandeks vastase liikumise tõkestamine ning liitlasüksuste Eestisse saabumise toetamine.
Poolast osaleb Siilil juba mitmendat korda laevatõrje raketiüksus raketiheitjatega. USA dessantlaevad toovad Saaremaale merejalaväeüksuse, mis viib 21. mail läbi dessandi ning koostööharjutuse Saaremaa Kaitseliiduga. Samuti viivad merejalaväelased läbi õhudessandiharjutused helikopteritel Saaremaal ning Nursipalu harjutusväljal.