President Alar Karis ütles kohtumisel Euroopa Komisjoni rohepöörde eest vastutava asepresidendi Frans Timmermansiga, et Ukraina vajab Euroopalt kinnitust, et Venemaa-vastased sanktsioonid karmistuvad veelgi ja Ukraina on oodatud Euroopa Liitu.
President Karis kohtumisel volinik Timmermansiga: Ukrainat peab jätkuvalt aitama kõikidel tasanditel
«See kohutav Ukraina vastane agressioon on sundinud Euroopa riike tegutsema ühistes huvides, üheskoos on kõigil võimalikel tasandeil aidatud Ukrainat ja samas tehtud palju ka enda kaitse tugevdamisel. Eesti on äsja võtnud vastu lisaeelarve, mis aitab kiirelt tugevdada sõjalist kaitset, sisemist turvalisust ning ka energiajulgeolekut,» sõnas riigipea.
Kohtumisel käsitleti veel energiamajanduse ja keskkonnakaitse küsimusi. President Karis selgitas, et energiakriisis tuleb Eestis mõelda laiahaardeliselt, arendada avameretuuleparke, päikesejaamu, samuti mõelda, kuidas kõige keskkonnasõbralikumalt kasutada põlevkivi, mis hetkel on paratamatult üks element energiajulgeoleku tagamisel. «Ka Ukrainat saab aidata energiamajanduse ning põllumajanduse kaasajastamisel, veel enne kui see riik ühineb Euroopa Liiduga. Nii anname tugeva tõuke Ukraina liitumispüüdlustele, kuigi ühinemine ei saa toimuda otsekohe, see on pikk protsess, mille jaoks ei ole kiirteed,» rõhutas president Karis.
Kohtumisel tõdeti, et nii Eestis kui kogu Euroopas on märgatav osa Ukraina põgenikest juba väga hästi kohanenud. «Ukrainlased on väga töökad ning ukraina õpilased usinad eesti keele õppijad. Sellele on kaasa aidanud eurooplaste avatud südamed ja meeled,» lisas president Karis.
Riigipea tähendas, et Ukrainas toimuv on nihutanud Euroopa Liidu raskuspunkti Ida suunas. «Ida-Euroopa on olnud poliitiliselt laetud mõiste, peame jõudma selleni, et lõppeks Lääne ja Ida eristamine, samas tuleb läänepoolsetele liikmesriikidele mitmes küsimuses selgitada oma seisukohti, sest oluline on kindlustada Euroopa ühtsus,» sõnas president Karis.