Plaan: RMK saaks kogukondadele oluliste metsade raiel vabamad käed

Harku vald otsustas aasta tagasi algatada Suurupi merekindluse ümbruses asuva metsa kohaliku kaitse alla võtmise, sest KAH-alaks jäädes ei saaks metsa piisavalt maharaiumise eest kaitsta. FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Metsaseaduse muutmise eelnõu jätab mulje, nagu paraneks kohalike inimeste kaasamine kodulähedaste riigimetsade majandamisse, kuid reaalsuses saaks riigimetsa majandamise keskus (RMK) hoopis senisest veelgi vabamad käed raiuda neid metsi, mida kohalikud soovivad säilitada.

«Kui seadusemuudatus viib kaasarääkimise inimestest kaugemale, tuleb seadust muuta: inimesed peaksid ikka saama võimalikult vara ja paremini kaasa rääkida,» kommenteeris viimasel kooskõlastusringil olevat eelnõu riigikogu keskkonnakomisjoni liige Kalvi Kõva (SDE).

Ta tunnistas, et eelnõu seletuskiri on sedavõrd kaunilt sõnastatud, et esimese hooga tundus, nagu oleks tõesti tegu kaasamise parandamisega. Pärast teemasse süvenemist sõnas ta: «Pakutav muudatus pole iseenesest halb, aga eelnõu tuleks täiendada, plaanime omalt poolt ettepanekud esitada.»

Praeguse eelnõu järgi lisanduks metsaseadusse täpsustus, et kogukonnale olulisi riigimetsi saaks määrata vaid kohalik omavalitsus oma üldplaneeringus. RMK metsamajandamise kava kinnitaks kogukonna esindajana samuti kohalik omavalitsus.

Kogukond kaotaks õiguse saada infot ja kaasa rääkida ülejäänud kodulähedaste metsade majandamise teemal ning protestida metsa mahavõtmise vastu, kui vald/linn on raiega nõustunud. RMK-l on aga mitmeid hoobasid, mis võimaldavad kallutada kohaliku omavalitsuse otsust raiumise kasuks ka kogukonna vastuseisu korral.