ANALÜÜS ⟩ Milliseks muutub Ukrainas sõda pidav Venemaa? Neli arengustsenaariumi

Venemaa president vaatab lootusrikkalt Tadžiki presidenti Emomali Rakhmoni 16. mail 2022 Kremlis toimunud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kohtumisel. Nii vähe ongi kremlile liitlasi jäänud ning needki ei kiirust Ukraina sõjaga ühinema. (Anton Novoderezhkin/Sputnik/ REUTERS) Foto: sputnik

Venemaa sõda Ukraina vastu ning Kremli jaoks sisuliselt kogu NATO vastu kestab juba kaheksa aastat. 24. veebruaril alanud uus kuum faas on toonud esile, milleks Venemaa ise Ukraina selle kahe aastaga muutnud on. Enamasti keskendub arutlus ootusele, millal Ukraina sõja võidab, kuid on päris selge, et ka Venemaa ise ei välju sõjast muutumatuna.

Niisiis ründas Venemaa Ukrainat, et tagada selle «denatsifitseerimine» ja «demilitariseerimine», «vabastada» Donetski ja Luganski oblast (või siis nende territooriumil asuvad värdmoodustised DNR ja LNR) ning teha muid endale meelepäraseid tegusid.

Võit või kaotus