Arstid otsivad lahendust pika Covidi põdejatele: «Läheb keeruliseks, aga tahaks terveks saada»

Taastus- ja spordiarst Eduard Tsvetkov teeb enne personaalse harjutuskava koostamist moodsa koormustestiga kindlaks patsiendi tervisenäitajad, et treenimine oleks ohutu. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Kriisides tabavad kärped tihti taastusravi, kuigi pika Covidi põdeja, südame- või kopsuhaige aitab koduseinte vahelt välja ja süstib talle elutahet just universaalne vastupidavus-, jõu- ja hingamislihaste treening, mis ei maksa palju.

Kevadisel pärastlõunal väntab kümme eri vanuses naist-meest reipa muusika saatel Lasnamäe Medicumi saalis veloergomeetrit. «Numbreid on nii palju, ei teagi, mida need kõik tähendavad,» uurib samal ajal enda ees ekraani uustulnuk Aleksander (65), kes sattus taastusravile pika Covidiga. «Oskan siit vaadata pulssi, näen, kui palju kilomeetreid ja mis kiirusega läbi sõitnud olen.» Füsioterapeut peab ise mehe koormusel pilku peal.

Seitsmeaastase staažiga füsioterapeudi Veronika Lavrentjeva ülesandeks on saalis või basseinis läbi viia nii individuaalseid kui ka rühmatreeninguid. «Patsiendid jagatakse rühmadesse põhimõttel, et kes ratast vändata või kangi tõsta ei jõua, alustab basseinist,» selgitab ta.