Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kohalike omavalitsustega sõjapõgenike eluaseme kulude hüvitamiseks halduslepinguid

Jako Salla, endine sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet on saatnud tänaseks kõigile kohalikele omavalitsustele halduslepingud, mis võimaldavad sõjapõgenikele eluaseme kulude ühekordset hüvitamist ning tõlkekulude katmist. See võimaldab omavalitsuste sotsiaalosakondadel peatselt hakata vastu võtma taotlusi üürikulude hüvitamiseks.

«Oleme teinud viimastel nädalatel paljude omavalitsuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga väga intensiivset ning konstruktiivset koostööd, et jõuda parimate lahendusteni selle osas, kuidas hüvitada sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud üüri- ja tõlkekulusid. Hea tagasiside ELVLilt ja omavalitsustelt on aidanud üheskoos jõuda paindlikku ja vähest bürokraatiat eeldava lahendusteni nii hüvitise taotleja kui ka omavalitsuse jaoks,» sõnas sotsiaalkindlustusameti peadirektori ülesandeid täitev Jako Salla.

«Kui omavalitsused on ka omalt poolt vajadusel kinnitused volikogudelt saanud, on neil võimalik hakata abivajajatelt taotlusi vastu võtma, et hüvitada nii tekkivad kui juba tehtud kulutused, kulutusi on võimalik hüvitada nii üürileandjale kui ka põgenikule endale.»

«Põgenikekriisi saab tõhusalt lahendada ainult riigi ja omavalitsuste koostöös, sest paratamatult langeb suur osa nende siinviibimisega seotud küsimustest just linnade ja valdade korraldada. Kõnealune haldusleping sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti kui riigi esindaja ja iga omavalitsuse vahel eraldi, mistõttu on oluline, et omavalitsustel oleks lepingutingimuste osas läbirääkimiste ruumi. Oleme aidanud läbirääkimiste ruumi leida ning esitanud omavalitsuste poolseid ettepanekuid,» lisas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Samuti on väga oluline, et riik tagab halduslepingu täitmisel riigieelarvelise rahastuse kuna tegemist on riigiülesannete täitmisega. See annab omavalitsustele eelarvekindluse lepingulisi kohustusi täita, sest kõigi ühine soov on sõjapõgenikke aidata.»

Lepingu tingimuste järgi võimaldatakse hüvitise maksmist ka neile rahvusvahelise kaitse saanutele, kes on alates 24. veebruarist asunud püsivalt elama mõnes Eesti linnas või vallas. Hüvitise maksimaalne suurus on kuni 6 toimetulekupiiri määra (suuruses 150 eurot) perekonna kohta, mis teeb hetkel 900 eurot. Kuid toimetulekupiiri tõstmisega 200-le eurole, suureneb hüvitis kuni 1200 euroni. Kulusid hüvitatakse ühekordselt. Samuti on halduslepingu alusel lubatud hüvitada tõlkekulusid. Hüvitiste taotluste vastuvõtmise alustamise aja otsustab iga omavalitsus ise, info saamiseks selle kohta tuleks jälgida omavalitsuse infokanaleid.

Ukraina sõjapõgenikke on elama asunud pea kõigis Eesti omavalitsustes. Sõjapõgenike üüritoetuse hüvitamiseks on Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse planeeritud üle 17 miljoni euro.