Kaitsetahe uuris suurõppusele Siil kutsutud ettevõtjatelt, mida tähendab neile kaitsetahe.
SIIL 2022 ⟩ «Reaalse ohu tekkides nullist alustada enam ei jõua.»
Tiit Pruuli: «Eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade.»
Tiit Pruuli, GO Grupi nõukogu liige:
Mäletate lühikest videot Kiievist esimesel agressiooniööl, 25. veebruaril – president on siin, peaminister on siin, presidendi kantseleiülem on siin, kõik on siin.
Selles klipis on minimalistlike vahenditega öeldud oluline – keegi ei poe raskel hetkel põõsasse, kõik täidavad oma kohust. Kaitsetahe on minu jaoks põhiseaduse preambula täitmine – eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade.
Maksan oma kolleegidele jätkuvalt palka õppekogunemiste ajal alates 2018. aastast. Mu kolleegide hulgas on mitmeid aktiivseid kaitseliitlasi. Olen ise KL toetajaliige ja see on üks toetuse vorme. Ühel või teisel moel riigikaitses osalemine pole hobi või heategevus, see on iga kodaniku kohustus.
Kaitsetahe saab alguse lapsepõlvest ja kodust. Lugudest, mida räägivad vanavanemad. Raamatutest ja filmidest, mida loen ja vaatad. Üleeile kuulsin, et üks isamaalist nägu tegev rikas eestlane otsivat Hispaanias korterit, et äkki läheb meil sõjaks, siis hea minna. Ilmselgelt olematu lastetoaga mees.
Parvel Pruunsild: «Reaalse ohu tekkides nullist alustada enam ei jõua.»
Parvel Pruunsild, Bigbank nõukogu esimees:
Kaitsetahe on see, kui Eesti mees on hädaohu tekkides kohe valmis haarama relva ja asuma kaitsma oma perekonda, oma rahvast, oma riiki.
Inimeste kaitsetahe on erinev, aga meie kõigi huvides on see, et seda tahet jätkuks nii paljudel kui vähegi võimalik. Kindlasti ei pea tugeva sisemise kaitsetahtega mees selle pärast kannatama, et ta ennast riigikaitse alal arendab. Õigusruum võiks pigem muutuda selles suunas, et riik ise kompenseerib kaitsetahte arendamisele kulutatud tööaja. Kuni see nii ei ole, siis saavad siin ettevõtjad näidata eeskuju.
Mida rohkem mehi on aktiivselt kaasatud kaitseliidu tegevusse, seda laiaulatuslikum on kaitsetahe ja ka kaitsevõime. Ma ei ole loomult mingi sõjard, aga ma usun, et kaitsetahtele tuleb kõvasti kasuks relvade tundmine ja korralik väljaõpe, sest reaalse ohu tekkides nullist alustada enam ei jõua.
Ma usun, et kasuks tuleks isikliku relva omamine koduses relvakapis – jah, muidugi kõiki reegleid täpselt järgides, aga ikkagi enda relv, millega vajadusel ka vaenlasele vastu astuda.
Kõik algab mõtteviisist, pealtnäha väikestest ja otseselt asjasse mitte puutuvatest asjadest. Näiteks Bigbankis on meil nõue, et iga Eestisse tööle tulev välisspetsialist peab omandama eesti keele. Võib küsida, mis on sellele pistmist eestlaste kaitsetahtega?
Vastus on lihtne - see on lihtsalt rahvusliku mõtteviisi üks selge väljendusviis. Mida patriootilisemad on kõik Eesti inimesed, seda kindlamalt suudame hädaohu korral ka Eestit kaitsta.
Sven Pertens: «Tahame motiveerida oma töötajaid riigikaitsesse panustama.»
Sven Pertens, AS TREV-2 Grupp juhataja:
Kaitsetahe on iga inimese, aga ka kogukonna, ettevõtte või organisatsiooni valmidus vabatahtlikult panustada oma riigi julgeolekusse ja seeläbi riikliku iseseisvuse säilitamisse.
Otsustasime juba 2016. aastal, et säilitame õppekogemuste ajal töötajate lepingulise töötasu. Riigi reservväelastele õppekogunemise aja eest makstav tasu vahemikus 37–50 eurot päevas on võrdlemisi madal. Samas peame ettevõttena oluliseks, et meie töötajatest reservväelased täidavad oma kohust kodumaa ees ning on motiveeritud seda tegema. Ja seda hoolimata asjaolust, et õppekogunemised on enamasti meie valdkonnas kõige kiiremal ajal.
Korralik transporditaristu on osa riigi kaitsevõimest, taristuehituse ettevõtted tegelevad riigi tellimusi täites igapäevaselt selle loomise ja arendamisega. Kindlasti on ettevõtjad eriolukordades valmis riigikaitsesse panustama ka muul viisil: näiteks rasketehnika kasutusse andmisega, rahaliste või muud laadi toetustega, tegevustega ühiskondlikel alustel jne.
Küll soovin rõhutada, et kõrvuti iga ettevõtte ja inimese sisemise valmidusega panustada oma riigi püsimisse peaks ka riik tekitama oma ettevõtetes ja kodanikes tunde, et nad on riigi jaoks olulised.
Kahjuks tänavu on riik saatnud meie sektorile selge sõnumi, et taristuehituse ettevõtete käekäik, seega ka sektori töötajad, ei ole riigi jaoks olulised. Puuduliku rahastamise tõttu ehitusmahud vähenevad järsult. Ukraina sõjast ja sellega seotud sanktsioonidest tingitud sisendite kallinemine tahetakse jätta suuremalt osalt ettevõtjate endi riskiks ja kuluks.
Kui taristuehitajad oma tegevuse lõpetavad või – pehmemas variandis – töötajaid koondama on sunnitud, võib olla üsna kindel, et vastselt tööta jäänutele ei maksa õppekogunemistel toetust peale riigi mitte keegi. Taristu sektori ettevõtjad peavad tegelema lähiajal pigem ellujäämisega kui kaitsetahte säilitamise ja tugevdamisega.