LUUBI ALL ⟩ Riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor: Eestis ei saa tihtipeale aru, kas sinuga räägib riigikaitseentusiast või relvafirma lobist

Automaatrelva LMT R-20 RAHE katsetavad kaitseväe juhataja Martin Herem ja toonane kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm, kes praegu töötab kaitseministeeriumi kantsleri ametis. Hanget varjutas süüdistus ebakorrektsuses. Sig Sauer vaidlustas toona kaks korda otsuse tunnistada edukaks pakkujaks USA relvatootja LMT, kuid edutult. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti riigikaitse eelarves pole kunagi olnud nii palju raha kui praegu ja see suunab avalikkuse silmad riigi kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK), kes peab suurte summade eest võimalikult häid ja ausaid relvaoste tegema. RKIKi direktori Magnus-Valdemar Saare arvates on relvafirmade lobistidel peaaegu võimatu hangete tingimusi endale sobivaks mudida, samas tunnistab ta, et relvalobi tehakse meil palju ja suur osa sellest on varjatud.

Valitsuse kaks lisasüsti riigikaitsesse – jaanuaris 340 miljonit ja märtsis 476 miljonit – peaks teoorias märkimisväärselt suurendama kaitseinvesteeringute keskuse koormust. Raha eest tuleb RKIKil osta moona kõigile meie relvasüsteemidele, tugevdada lühimaa õhutõrjet, tankitõrjet, kaugtuld, olukorrateadlikkust ja liitlaste taristut.

Lisaks on valitsusel plaan 2025. aastaks välja ehitada keskmaa õhutõrje, mis kaitseminister Kalle Laaneti (RE) hinnangul läheks omakorda maksma 350 miljonit eurot. Suve keskpaigani on riigil aega vaadata, kas keskmaa õhutõrje võimekust saaks luua liitlaste abiga, muidu kuulutab RKIK välja hanked ja riik peab selle ise looma.